Pensionär teeb krooniga lõpparve
Pensionipõlve pidav Evi Paju kulutab sel aastal kõik rahakotis ja kodus leiduvad kroonid ära ning arveldab 1. jaanuarist vaid eurodega. Kuigi oma riigi rahast on veidi kahju, ei näe ta põhjust eurot karta.
«Majanduslikult ei ole mu elu krooniga praegu keeruline,» kinnitab 35 aastat raamatupidajana töötanud Evi Paju (67). «Saan koos elukaaslasega kenasti hakkama. Kasvatame maakodus kartulit, juurikaid ja muud vajalikku, me ei pea kõike poest ostma.»
Mööblifirmas Tarmeko esmalt raamatupidaja ja hiljem aastaid pearaamatupidaja asetäitjana töötanud Evi Paju saab kuus ligi 4600 krooni pensioni. Lisaks on ta 0,25 kohaga ehk kümme tundi nädalas ametis Tartu pensionäride organisatsiooni Kodukotus raamatupidajana ning teenib selle eest 1700 krooni kuus.
«Juhtusin siia kogemata, mul ei olnud enam plaanis tööle hakata,» naerab Evi Paju. «Tulin lihtsalt Kodukotusesse korraks appi, arvutialast nõu andma, aga juhtus nii, et hakkasin tööle.» Asi ei ole rahas, põhjus on hoopis Kodukotuses koos käivas meeldivas seltskonnas. «Ja siin töötades on mul põhjust paar korda nädalas kodust välja tulla, muidu läheksin väga mugavaks,» muheleb Evi Paju.
Elu pole meelakkumine
Isiklike tulude ja kulude üle elupõline raamatupidaja arvestust ei pea. «Olen suur raiskaja, käin reisimas,» naerab ta. «Ja kui ikka midagi himustan, siis ostan ära. Nüüd pole küll tükk aega midagi ostnud, no ju pole himu olnud.»
Aga selle aasta reis on tehtud, Ukraina pealinn Kiiev sai kevadel koos Kodukotuse rahvaga üle vaadatud. Varasematel aastatel on Evi Paju omal käel teinud väikseid trette näiteks Saksamaale, Soome, Norrasse ja Hollandisse. Ja ärge arvake, et reisifirmad teevad pensionäridele hinnaalandust! Mitte sinnapoolegi, eakatel reisisellidel tuleb maksta tööl käivate inimestega sama hinda.
Rahast edasi rääkides selgub pärast väikest rehkendamist, et talvel tuleb Evi Pajul oma kodu, kahetoalise korteri kommunaalkulude, elektri, telefoni ja interneti eest välja käia oma paar tuhat krooni. «Õnneks on meie majal oma gaasikatlamaja ja sellepärast maksab meie küte vähem kui teistes suurtes majades, mille soe tuleb suurest katlamajast,» märgib Evi Paju.
Siinkohal lisab ta, et Eesti pensionäri elu pole meelakkumine. Paljud pensionärid elavad üksi samuti kahetoalises korteris, kuid nende pension on Eesti tänavusest keskmisest pensionist ehk 4723 kroonist tükk maad väiksem.
«Ma ei saa aru, kuidas nad ära elavad,» ütleb Evi Paju. «Inimesel on ju peale korteri eest maksmise vaja ka süüa ja ravimeid osta. Aga ometi elavad kõik selle rahaga ära ja mõni oskab säästagi. Teatris küll vanemad inimesed alati käia ei saa, sest pilet on kallis. Eks pensionäridel on raskusi, aga raskuste peale ei tohi mõelda.»
Töö osas pole asi hull
Eurot 1961. ja 1992. aasta rahareformi üle elanud vilunud naine ei karda. «Kui rubla asemel tuli kroon, oli kah vaja uue rahaga harjuda,» on Evi Paju rahulik. «Muidugi meeldib mulle oma riigi raha ja on kahju, et see kaob. Aga teisalt: kui oleme euroliidus, siis on hea, kui ka meil on ühisraha. Väga loodan, et euro saabudes meie tohutu hinnatõus peatub.»
Eurost laiemalt rääkides ei usu ta sinisilmselt, et ühisraha toob Eesti õuele kiiresti rikkuse. «Euro ise ju otseselt majandust ei arenda,» ütleb kogenud raamatupidaja. «Majandust arendavad välisinvestorid, kes tänu meil kehtivale eurole siia tulevad. Aga kas välisinvestoreid on ikka väga vaja? Nad tulevad Eestisse odava tööjõu pärast ja viivad siit kasumi välja.»
Töö osas ei tohiks euro raamatupidajale suuri muutusi tuua, selle aasta aruanne tuleb teha veel kroonides, edaspidi käib kõik eurodes. Kas 2010. aastast üle jääv Kodukotuse raha ehk jäägid tuleb aasta viimastel päevadel või uue aasta esimestel päevadel eurodeks arvestada, pole veel selge. «Eks nii teen, kuidas valitsus tahab,» ütleb Evi Paju lihtsalt.
Kroonidest eurodeks on peale jääkide vaja arvestada ka töötajate palgad, liikmemaksud ning Kodukotuse muud sissetulekud ja väljaminekud. «See asi ei ole üldse hull, sest kurss on ju olemas,» märgib Evi Paju.
Vana või uus rahakott?
Ta lisab, et raamatupidajate poolt vaadates on uue aasta esimesel päeval eurole üleminek väga õige tegu: 31. detsembril tõmmatakse kroonile joon alla ning uus aasta algab uue rahaga.
Ka Evi Paju tõmbab hiljemalt 31. detsembril oma rahakotti ja taskupõhja jäänud kroonidele joone alla. «Kulutan need ära ja alustan uut aastat uue rahaga,» kinnitab ta. Kroone ta eurodeks praegu ei vaheta, sest kodus on reisidelt üle jäänud eurosid algatuseks niigi.
Oma riigi rahast on ta endale mälestuseks jätnud ühekroonise juubelimündi. Ja kindel on see, et mõni Eesti rahatäht jääb veel mälestuseks.
Mis uude rahakotti puutub, siis selles on Evi Paju kahevahel: ühelt poolt justkui oleks uut tarvis, aga teisalt on ta vana rahakott reisidel tõestanud, et euro paberrahad ja sendid mahuvad sinna lahedalt ära.
«Ega mulle meeldigi sularahaga õiendada,» märgib ta. «Turul peab sularaha olema, aga mujal saab õnneks pangakaardiga kõik asjad ära ajada ja arveid maksan internetipangas. Usun, et paljud inimesed kasutavad uue aasta alguses rohkem pangakaarti ning nii ei teki poes suurt segadust ja ajaviidet.»
Kas teate?
Pensionär ja 0,25 kohaga raamatupidajana töötav Evi Paju ei pea oma kulutuste üle raudset arvestust. Pika mõtlemise peale pakub ta, et kulutas üle-eelmisel nädalal umbes tuhat krooni, mis tuleval aastal tähendab 63 eurot ja 91 senti.
Evi Paju väljaminekust lõviosa kulus jõulukingituste peale ja mõnisada krooni läks toidukraamile. Osa jõulukingitusi oli tal läinud kolmapäeval veel ostmata, seega väljaminekuid jätkub.
———————————————————————
Kas ka pärast järgmise aasta 1. jaanuari tuleb hindu näidata nii eurodes kui ka kroonides?
Vastab rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak:
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse kohaselt on kõik kauplejad kohustatud oma kauplemiskohas näitama kaupade ning teenuste hindu kroonides ja eurodes alates 1. juulist 2010 kuni 1. juulini 2011. Kroonihindu võib ka kauem näidata, mingit keeldu selle kohta ei ole.
Nimetatud määrus ei sätesta, et hind peab ilmtingimata olema trükitud kauba või ettemakset tõendava dokumendi, näiteks bussi- või teatripileti ja kinkekaardi peale. Piisab sellest, et ostjale antakse müügikohas hinnakirja või hinnasedeli kaudu infot, kui palju see konkreetne pilet maksab nii kroonides kui ka eurodes.
Seega, kui uuel aastal lunastatakse kehtiv pilet, millele on trükitud selle väärtus kroonides, siis tuleb see väärtus vastavalt keskkursile ja ümardamisreeglitele eurodesse ümber arvestada ning pilet kehtib jätkuvalt maksevahendina.
Eurole üleminek ei muuda ka ühegi varem sõlmitud lepingu tingimusi. Kõik kroonides sätestatud summad lepingutes arvestatakse automaatselt ümber eurodeks, uusi lepinguid pole vaja sõlmida.
Vilja Kohler