Eesti
Filtreeri
Kogumispensioni II samba sissemakseid jätkab käesoleval aastal 220 353 inimest

2009

Teise samba makseid jätkas enam kui kolmandik liitunutest
SEB valuraha turgutab pensionifonde
Pensioni II samba sissemakseid jätkab 209 521 inimest
Väärtpaberikeskus: teise samba maksete jätkajad võidavad kümneid tuhandeid
Igaüks on oma pensioni sepp
Swed tasub PDFi osaku väärtuse vahe 7. detsembril

Pension: tootlus annab ülevaate fondivalitseja edukusest

28.10.10 Äripäev

ERGO pensionifonde kiidavad ERGO Kindlustuse müügijuhtimise osakonna juhataja Taave Lips ja ERGO Fundsi juhatuse liige Ege Metsandi.

Pensionifondi tootlus näitab fondi edukust minevikus, aga tuleviku tootluse kohta sellest selgeid ja garanteeritud vihjeid otsida ei maksa. Tootlus annab hea ülevaate fondivalitsejate edukusest konkurentsis – samal mängumaal on mõned paremini hakkama saanud, mõned kesisemalt. Tähelepanelik peaks just olema fondide suhtes, mis näitavad keskmisest tunduvalt paremaid või halvemaid tulemusi. Sellisel juhul tuleb väga korralikult uurida just investeerimisportfelli ja selle ümberhindamise aluseid, et aru saada, kust see tunduvalt parem või halvem tootlus tuleb, sest teatavasti käivad risk ja tootlus käsikäes.

Fondi valikul tuleks arvestada kindlasti fondi investeerimisstrateegiat ja -põhimõtteid, fondi tasusid, fondivalitseja usaldusväärsust ja kogemust.

Riskid ja investeeringute kvaliteet. Pensionikeskuse lehel arvutatav riskinäitaja kajastab osaku hinna kõikumist (nii tõusu kui langust) viimase kahe aasta jooksul – mida kiirem on tõus või langus, seda suurem on riskinäitaja. Fondi tegelik investeerimisrisk näib tegelikust madalam, kui näiteks osa fondi võlakirjaportfellist on mittelikviidsed – neid ei hinnata jooksvalt turuhinda, kuna tihtipeale neil turuhind puudub, ja seetõttu jäävad ära ka võlakirja hinna järsud kõikumised. Samas on kõrge intressiga ebalikviidsed rämpsvõlakirjad ka väga kõrge riskiga. Seetõttu tuleks ka fondi sisse vaadata ja kaaluda, kas seal olevate reitinguta võlakirjade osakaal on investorile vastuvõetav.

Tasud – tootlus muutub, tasud jäävad. Olgugi, et osaku puhasväärtusest ja tootlusest on valitsemistasu maha arvatud, näitab valitsemistasu suurus seda, kui palju ühes või teises fondis fondivalitsejale maksta tuleb. Kui fondi tootlus on madalam, aga valitsemistasu kõrgem, tekib küsimus kõrgema valitsemistasu õigustatuse kohta.

Investeerimispõhimõtted – kas ootad fondijuhilt aktiivset või passiivset varade haldamist? On fonde, mis peamiselt investeerivad teistesse investeerimisfondidesse, kuid on ka fonde, kus investeeringute juhtimisega tegeletakse aktiivsemalt. Aktiivne juhtimine võimaldab fondijuhil ellu viia konkreetset nägemust, st kontrollida investeeringute portfelli ja valida just neid väärtpabereid, millel on tema hinnangul head kasvuväljavaated.
Teiste fondide kaudu investeerides aga panustatakse laiemalt piirkondade või sektorite peale, detailsed investeerimisotsused jäetakse teiste fondijuhtide teha.

Usaldusväärsus – kui usaldusväärne fondivalitseja on? Milline on tema taust, kes on omanikud? Kas fondivalitseja senine tegevus on positiivselt või negatiivselt silma paistnud?

Kogemus ja analüüs – kes fondi investeeringute üle otsustab ja milline on tema kogemus? Kas kasutatakse kohalikku teavet või ka rahvusvahelist analüüsi või kombineeritakse neid omavahel andes ka kohalikele spetsialistidele olulist otsustamisõigust?

Miks peaks inimene oma pensioniosakud teie juurde tooma?

ERGO pensionifondid on mõistliku riski, korraliku tootluse ja turu madalaima haldustasuga.

ERGO väldib liigseid riske. Lisaks riskide hajutamisele vähendab riski ka kvaliteetsemate ja turvalisemate investeeringute valimine portfelli – ERGO investeerib läbipaistva äritegevusega suure kasvupotentsiaaliga ettevõtetesse ja võlaväärtpaberitest on eelistatud pigem kõrge kvaliteediga turvalised võlakirjad. Reitinguta võlakirjadesse investeerime väga valikuliselt ja seetõttu õnnestus meil vältida ka Eesti võlakirjaturgu tabanud krediidikriisi. Nii on fondi riskid läbipaistvamad kui mittelikviidseid varasid eelistavate fondide puhul.

ERGO fondide investeerimisstiil on aktiivne varade juhtimine – tehakse aktiivseid otsuseid erinevate regioonide ja sektorite osas kombineerides seda üksikaktsitesse investeerimisega nendes piirkondades ja sektorites, kus on ERGO-l ja meie nõustajal Trigon Capitalil sügavad teadmised. Hetkel panustame pigem arenevatele turgudele, kus näeme lähiperspektiivis paremaid kasvuvõimalusi kui arenenud maades. Arenenud maades tegeletakse pigem võlakriisi lahendamisega ning seetõttu lähiaja kasvuväljavaated on piiratud.

ERGO pensionifonde nõustavad Trigon Capital ja maailma suurim kindlustusselts Munich Re. ERGO grupil on 130aastane kogemus pensionide pakkumisel Euroopas, seda nii kogumise kui ka väljamaksmise osas. Eestis oli ERGO ka esimene, kes alustas II samba eluaegse pensioni pakkumist. Lõpetuseks soovitus: otsusta ise – kuula ära müüja ja võta aega otsuse tegemiseks. Sinu tuleviku pension sõltub tänastest otsustest ja need otsused peavad olema teadlikud ja informeeritud. Otsus ühe või teise fondi kasuks tuleks teha läbimõeldult  ja pikemaks perioodiks – ei ole sügavat mõtet igal aastal jälle uut fondi valida.

Kui ühel hetkel valiti fondi selle järgi, kus on kõige rohkem investoreid, siis nüüd on väga paljud tormanud teise fondi, mille tootlus on olnud seni parim. Esimesel juhul me juba teame, et kõige suurem fond ei pruugi olla alati parim valik, kuid teisel juhul me ei oska veel hinnata, kas see parima tootlusega fond suudab alati oma riske hallata ja  jääda parimaks.
Seega, kallid investorid, ärge valige oma fondi selle järgi, kes kõige kõvemat kära teeb, vaid tutvuge ka valitava fondi investeerimisstrateegia ja investeeringute portfelliga sügavuti.