Eesti
Filtreeri
test uudis 1
Kristina Traks: lastele rahakogumine – kuidas ja milleks?
Teise samba fondid on kasvatanud vara viiendiku võrra
Fondivahetusel võidutses LHV
Nordea võttis üle ERGO pensionifondide valitsemise
Pensionifondide maht kasvas rekordkiirusel
Eesti on pensioni jätkusuutlikkuse indeksi pingereas 11. kohal

Pension sõltub sambast väljumisest

09.09.09 Äripäev

Pangad teatavad, et tulevad turule kuni 75% aktsiatesse investeerivate II samba pensionifondidega. Head äkilised fondid. Teenib palju. Seadus lubab ja Äripäev ka soovitab.

Ühinen Äripäeva seisukohaga ja kaalun oma raha “veelgi äkilisemasse” fondi paigutamist. Olen 35 ja võin seda endale lubada.

On siiski üks asi, mida uut tüüpi fondi valijatel soovitan silmas pidada. Pensionifondide puhul ei ole tähtis sisenemise hetk. Osakuid ostame pidevalt pika perioodi jooksul. Ostame väikeste pakkidena nii siis, kui turud on selgelt ülehinnataud, aga ka siis, kui nad on kõvasti alla pekstud. Languse ajal tunneme rõõmugi, saab hea hinnaga osakuid.

Küll on ühel hetkel kätte jõudva pensioniaja sissetulekutele üliolulise tähtsusega, millal “eriti äkilisest” fondist väljuda.

Võtame ühe lihtsa näite. Kui pensioniaeg oleks meid tabanud ühel heal päeval 2007. aasta novembris, oleks aja jooksul kogunenud 50 000 kõige populaarsema II samba fondi osaku väärtus olnud 875 000 krooni. Päris ilus summa. Kui aga pensioniaeg oleks tabanud meid ühel halval päeval aasta ja neli kuud hiljem, oleks nende samade 50 000 osaku väärtus olnud kõigest 565 000 krooni.

See oli 50% aktsiaosalusega fondi kukkumine, 75% osaluse puhul oleks tulemus veelgi hullem. Eelnevast järeldades on ilmselge, et pensioni suuruse määrab õigeaegne fondist väljumine. Tegelikult siis õigeaegne fondi vahetamine “vähem äkilise” vastu.

Kuidas teada, millal on õige aeg? Täpselt ei teagi. Aga viimasel kümnel aastal, enne pensionile jäämist, tasuks hakata hetke valima. Arvestades, et fondi saab vahetada vaid kord aastas, siis üleliia ahneks mina ei läheks.

Toomas Truuverk