Eesti
Filtreeri
Uuring: Eesti inimesed valivad pensionifondi pigem kellegi teise soovituse järgi
III samba fondiosakud kolivad väärtpaberikontodelt pensionikontole
SEB: eestlased prognoosivad oma elu pikkuseks üle 85 aasta ega kiirusta pensioni saabumisel tööd lõpetama
Vabatahtlikku pensionisambasse panustab vaid käputäis tööandjaid
Paradoks? Eestlasi ei huvita oma pensioni suurus, aga seda kogutakse innukalt
Eestis on ülalpeetavaid juba ammu rohkem kui töölkäijaid
Kolmanda pensionisambaga liitujaid jääb järjest vähemaks

Pension läks masu eel rämpsvõlakirjafondi, kuna võlakirjad tundusid kahtlased

08.10.09 Äripäev

Swedbank teatas pensionifonde käsitlevas uudiskirjas, suunas pensioniraha masu eel rämpsvõlakirjafondi PDFi, kuna võlakirjad ei tundunud likviidsed

Järgneb Swedbanki pensionifondide fondijuhi Jelena Fedotova selgitus.

2008. aasta suve lõpus suurenes majanduses määramatus ning võlakirjade ja laenude kaudu finantseeritud ettevõtetel hakkasid ilmnema esimesed probleemid. Pensionifondid reageerisid sellele ning vähendasime üksikute vähemlikviidsete võlakirjade ja globaalsete riskantsemate võlakirjafondide osakaalu. Suurendasime Private Debt Fondi osakaalu, kuna see on võrreldes üksikute võlakirjadega laiemalt hajutatud ning fondist saab erinevalt üksikutest võlakirjadest vajadusel kord kvartalis väljuda. Süveneva majanduslanguse taustal on lähtuvalt reeglitest ja olemasolevast informatsioonist ettevõtete finantsolukorra kohta fondides olevaid võlakirju konservatiivselt ümber hinnatud ning see on kajastunud ka fondide tootluses.

Alates 2008. aasta oktoobrist pole pensionifondidesse lisandunud ühtegi Baltikumi võlakirja. Private Debt Fond tegi 2008. aasta 4. kvartalis vaid ühe võlakirjainvesteeringu, mis on tänaseks koos intressidega tagastatud, hiljem pole ühtegi võlakirja ostetud. Hetkel on K3 fondis kohalike üksikute võlakirjade osakaal 1,7% ning Private Debt fondi osakaal 2%. Tänaseks on pensionifondid võtnud vastu otsuse väljuda täielikult Private Debt Fondist 2010. aasta alguses.

Anne Oja