Uudised

Valitsus kinnitas täna riikliku pensioni 2008. aasta indeksi väärtuse, tänu millele pension kasvab 21,6 protsenti.

2008. aastast indeksi suurus sõltub 20-protsendisest tarbijahinnaindeksi kasvust ja 80-protsendisest sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvust, vahendas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja.

Tarbijahinnaindeksi aastane kasv oli statistikaameti andmetel 2007.aastal 1,066 ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv 1,253, millest tuleneb riikliku pensioni indeksi väärtuseks 1,216 ehk pensioni kasvuks 21,6 protsenti. 

Teiseks suuremaks muutuseks alates käesolevast aastast on, et senisest enam suureneb pensioni baasosa, mistõttu selle kasvuosa korrutatakse läbi koefitsiendiga 1,1. Aastahinde kasvuosa korrutatakse läbi koefitsiendiga 0,9.

«Kõige olulisem on see, et meie eakad ning ka tänased aktiivsed töötajad võiksid tulevikku vaadata kindlustundega, et vanaduspäevil ootab neid kindel sissetulek. Tagada tuleb stabiilne ja samas jätkuv pensionite kasv, kusjuures arvesse tuleb võtta ka majanduskasvu muutusi,» ütles sotsiaalminister Maret Maripuu.

«Pensionite kujundamise süsteem peab olema pidev ja selge.»

Viimastel aastatel on pensione ka ühekordselt tõstetud. Maripuu sõnul ei tohi aga pensionitõus sõltuda ühekordsetest poliitilistest otsustest.

«Pensionite kasv peab arvestama Eesti elu arenguid ja sõltuma sellest, mis pensioni suurust ka tegelikult mõjutab – kui palju inimesi tööl käib, kui palju nad palka saavad ja kui suur on inflatsioon,» ütles minister.

2002. aasta 1. aprillist alates indekseeritakse igal aastal riiklikke pensione. Kord aastas korrutatakse sisuliselt kõik riiklikud pensionid (lisaks vanaduspensionile ka näiteks rahvapension, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) läbi indeksiga, mille väärtus sõltub hindade ja palkade muutusest ning sotsiaalmaksu laekumisest.

Varasematel aastatel sõltus indeks 50 protsenti tarbijahinnaindeksi muutusest ja 50 protsenti laekunud sotsiaalmaksu muutusest.

Toimetas Alo Raun,
Postimees.ee