Eesti
Filtreeri
Küsitlus: inimesed ei pea praegust pensionisüsteemi jätkusuutlikuks
Alanud aasta tõi muutuse ka pensioni teise samba väljamakstes

2017

Leppik: teise sambasse lisamaksete lubamine pole sugugi mõeldamatu
Rootsi tõstab pensioniea 64 aastale
Ministeerium kolmandale sambale erandit ei kaalu
Kolmandast sambast võib saada suur komistuskivi
Pensionifondid teisest pensionisambast: paljude jaoks on see ainus pikaajaline sääst

Parimad fondijuhid selgunud

10.02.04 Äripäev

Toomas Reisenbuk ja Vadim Ogneštšikov on Eesti edukaimad fondijuhid

Äripäeva börsitoimetuse koostatud fondijuhtide edetabelit jäid jagama Trigoni Balti Aktsiafondi vedav Toomas Reisenbuk ja Hansa Venemaa Aktsiafondi juht Vadim Ogneštšikov.

Reisenbuk töötab Trigon Capitalis alates 1996. aastast. Tema valdusalas olev Balti aktsiafond alustas tegevust 2000. aastal. Reisenbuki tööpõhimõtted on lihtsad – turgudelt otsitakse võimalikult head riski ja tulu suhet. Ekspert möönis siiski, et valik Balti riikide aktsiaturgudel on jäänud väikeseks. “Oleme fondist maha müünud Merko ja Harju Elektri aktsiad, sest nad on juba üle hinnatud,” ütles Reisenbuk.

“Hetkel pole selget plaani Lätist midagi juurde osta, sest börsi likviidsus on väga madal,” ütles Reisenbuk. Ta lisas, et ka Leedus müüakse väikemate firmade aktsiaid.

Lisaks Balti riikidele on Trigoni Balti fondis ka Eestis tegutsevate Skandinaavia firmade aktsiad, näiteks Ruokatalo, Olvi, SEB ja Swedbank.

Reisenbuk hoiatas investoreid, et Eestis ja Leedus on näha börsimulli tekkimise märke, eriti puudutab see väiksemate ja keskmiste firmade aktsiaid. Ülekuumenemise oht ei puuduta Kesk- ja Ida-Euroopa turge, kus kasv on hoogu saamas.

Hansapanga parim fondijuht Ogneštšikov töötab Eesti suurimas pangas portfellihaldurina alates 1997. aastast, sel samal aastal asutati ka Hansa Venemaa Aktsiafond.

Fondi hea tootluse peamisteks allikateks võib Ogneštšikovi sõnul pidada portfellis olevate väiksemate ja vähemtuntud aktsiate erakordset tõusu ning RTS-indeksis domineeriva Jukose aktsia taktikalist alakaalutust fondis.

Ogneštšikovi sõnul sobib tema juhitav fond eelkõige kõrge riskitaluvusega erainvestorile. Eksperti rõõmustas, et Venemaal oli mullu ette näidata 7% majanduskasv.

Tema sõnul ei tohiks presidendivalimised märtsis Venemaa aktsiaturule halvasti mõjuta, sest Putini jätkamine on enam-vähem kindel. “Arvan, et muutused Venemaal saavad olema pigem positiivsed kui negatiivsed,” ütles Ogneštšikov. Tema sõnul on Sberbanki aktsia kõige odavam panga aktsia Kesk- ja Ida-Euroopa regioonis.

Äripäeva börsitoimetus valis 2003. aasta parima fondi eelmise aasta tootlust ja osaku liikumist võrreldes võrdlusindeksiga. Äripäeva börsitoimetusel on kavas parimat fondijuhti valima hakata igal aastal.

Üks aktsiaportfell korraga

Sampo Kasvufondi juht Alo Kullamaa esimesed sõnad võitjatest kuuldes olid: “Palju õnne neile!” Küsimusele, mida peab fondijuht tegema, et saada parimaks vastas Kullamaa: “Sõltub, kuidas defineerida parim. Üldiselt arvan, et võimaluse korral tuleks pühenduda ühe aktsiaportfelli juhtimisele.” “Mul on kahtlemata respekt Toomase ja Vadimi tegemiste suhtes,” ütles Kullamaa.

Fondi juhtimine on eluviis

Ühispanga Kasvufondi juht Sulev Raik märkis, et üks tark inimene on kunagi öelnud, et fondijuht peab fondi juhtimisega tegelema iga hetk. “Sel ajal, kui mina sinuga siin telefoniga räägin arvavad 1000 klienti, et tegelen nende fondi juhtimisega,” kommenteeris Raik oma tööd. Ta lisas, et hea fondijuhi omadused on analüüsivõime, otsustusvõime, suhtlemisvõime. “Vadim Ogneštšikov ja Toomas Reisenbuk on väga head fondijuhid,” ütles Raik. Küsimuse peale, mida peaks tegema tema, et saaks järgmisel aastal tiitli omale, märkis Raik, et töö tegemist tuleks jätkata sama pühendunult. Samas pakutakse tema sõnul Eesti fonditurul erinevat tüüpi ja erineva strateegiaga fonde. Kuna esikoht läks jagamisele aktsiafondide vahel, siis ma nimetaksin neile lisaks Andrei Zaborski, kes töötab võlakirjadega.

Annika Matson

Fondijuhtide edetabeli koostamise metoodika

Parima fondi ja fondijuhi leidmisel pani Äripäeva börsitoimetus fondid omavahel ritta kahe näitaja alusel:
1) fondi 2003. aasta tootlus
2) fondi 2003. aasta osaku liikumine võrreldes fondi võrdlusindeksiga (benchmark). Kahe näitaja kohapunktid liideti. Mida vähem fond punkte sai, seda kõrgemale kohale ta platseerus. Algselt oli kavas võrdlusesse kaasata ka kolme aasta fondiosakutootluse ja võrdlusindeksi võrdlus, aga kuna kõikidel fondidel seda veel ei ole, siis sellest börsitoimetus loobus.
Tulevikus on kavas ka need näitajad arvesse võtta. Ka maailmas kõrvutatakse heade fondide eristamiseks fondi tootlust võrdlusindeksiga. Kahjuks jääb sageli fondi tootlus võrdlusindeksile alla.
Äripäeva börsitoimetuse hinnangul on üsna hea näitaja see, et kaheksast Eesti aktsiafondist kolm löövad võrdlusindeksit.