Uudised

Miks peaks üht lihtsat eestimaalast huvitama riigikokku jõudnud seaduseelnõu, mis sisaldab lühendeid KOPS, IFS ja EVKS? Sest tegu on seadusega, mis muudab kogumispensioni puudutavaid investeerimisreegleid. Muudatuste eesmärk ei ole süsteemi põhimõtteline ümberkorraldamine, vaid paindlikumaks ja pensionikogujale soodsamaks muutmine. Mina loodan, et muudatused saavad seaduseks veel selle parlamendikoosseisu jooksul.

Keit Pentus
riigikogu aseesimees, Reformierakond

Üks osa kavandatavatest muudatustest puudutab eelkõige konservatiivsete pensionifondide investeeringute reeglite rangemaks muutmist. Näiteks keelatakse konservatiivse pensionifondi vara investeerida rahaturuinstrumentidesse, kui nendega ei kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul. Konservatiivsete fondide võlakirjainvesteeringutele kehtestatakse reitingupiirangud (lubatud on investeerida ainult võlakirjadesse, millel on vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting, st vähemalt Baa3 või selle ekvivalent, täiendav piirang on, et vähemalt pooltel sellistest investeeringutest peab olema krediidireiting A2 või lühiajaliste võlakirjade puhul P1). Kui konservatiivne fond investeerib teistesse fondidesse, kehtestatakse reitingupiirang ka selliste fondide alusvaraks olevatele võlakirjadele. Kui erinevad reitinguagentuurid on andnud võlakirjadele erinevaid reitinguid, tuleb aluseks võtta madalaim.

Ka kehtestatakse täiendavad nõuded fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatesse fondidesse investeerimiseks ja selle grupi ettevõtjate korraldatud emissioonides osalemisega seonduvate huvide konfliktide vältimiseks.

Samuti muutub kogutava raha investeerimise üle valikute tegemine vabamaks – pensionifonde saab tulevikus praeguse ühe korra asemel vahetada kolm korda aastas (1. jaanuaril, 1. mail ja 1. septembril), sissemaksete suunamist uude fondi oleks aga võimalik muuta pidevalt (maksimaalselt kolmepäevase ooteperioodi järel).

Üks tähtis muudatus puudutab tööandjatele täiesti uue võimaluse andmist suunata tulevikus tulumaksuvabalt iga oma töötaja eest kuni 6000 eurot aastas (kuid mitte rohkem, kui 15% töötaja palgast) töötaja tulevikku kindlustavasse pensionifondi. Alati on võimalik sissemakseid teha ka suurema summa ulatuses, kuid tulumaksuvabaks sissemakseks on inimese kohta 6000 eurot aastas. Uue võimaluse tekitamine kannab eesmärki soodustada investeerimist ja tagada praegustele tööinimestele parem pension.

Tolle muudatuse vastased üritavad kolli maalida võimalusest, et nüüd hakataksegi palka pensionifondi sissemaksetes tasuma ja hoitakse sel kombel tulumaksu maksmisest kõrvale. Tähele tasub panna, et sellise skeemi vältimiseks on seatud piir – tööandja poolt III sambasse tehtav sissemakse ei tohi olla suurem kui 15% töötaja palgast. Mõistagi eeldab sellise võimaluse kasutamine ka töötaja-tööandja kokkulepet.

Lõpetuseks. Riigikogu hakkab kohe-kohe arutama tuleva aasta riigieelarvet, millega taastatakse riigipoolsed maksed teise pensionisambasse. Riik peab 550 000-le teise pensionisambaga liitunud inimesele antud lubadust, tasudes tagantjärele omapoolsed maksed nende eest, kes vahepeal ise pensioni kogumist jätkasid.

On iga inimese isiklik otsus, kui palju ta pensionipõlveks säästma valmis on ja kuidas ta sääste investeerida ning riskida julgeb. Igal juhul tasub oma investeeringute käekäigu vastu pidevalt huvi tunda ja vajadusel raha kogumise ja kasvatamise strateegiat muuta.

Rahakotti ei jäta ju keegi tänavale vedelema, tundmata huvi, mis sellest saab. Hooletusse ei tohi jätta ka kogunevat pensioniraha.