Eesti
Filtreeri
Uuring: Eesti inimesed valivad pensionifondi pigem kellegi teise soovituse järgi
III samba fondiosakud kolivad väärtpaberikontodelt pensionikontole
SEB: eestlased prognoosivad oma elu pikkuseks üle 85 aasta ega kiirusta pensioni saabumisel tööd lõpetama
Vabatahtlikku pensionisambasse panustab vaid käputäis tööandjaid
Paradoks? Eestlasi ei huvita oma pensioni suurus, aga seda kogutakse innukalt
Eestis on ülalpeetavaid juba ammu rohkem kui töölkäijaid
Kolmanda pensionisambaga liitujaid jääb järjest vähemaks

Pärast 240 päevast pausi hakkas II pensionisambasse taas raha voolama

19.02.10 Äripäev

Viimasel kahel päeval on voolanud II pensionisamba fondidesse Äripäeva arvutuste põhjal orienteeruvalt 30 miljonit krooni uut raha. Viimati täienesid pensionifondid fondiosakuomanike rahaga möödunud aasta jaanipäeva paiku.

Möödunud aasta 31. märtsil tegi valitsus ettepaneku peatada ajutiselt sissemaksed teise pensionisambasse. Toonane riigikogu rahanduskomisjoni liige ja praegune rahandusminister Jürgen Ligi põhjendas maksete peatamise ettepanekut ekstreemse majandusliku situatsiooniga.

Riigipoolsed sissemaksed kogumispensionifondidesse on peatatud 2009. aasta  1. juunist kuni selle aasta lõpuni ning riik hoiab selle pealt orienteerivalt kokku neli miljardit krooni.

Kuna aga pensionikogujatel oli sooviavalduse kohaselt võimalik makseid teise pensionisambasse 2010. aastast jätkata, on viimastel päevadel hakanud II samba pensionifondid vaikselt kasvama.

Kokku otsustas sel aastal makseid teise pensionisambasse jätkata 220 353 inimest.

Kuna maksete jätkajad moodustavad kõikidest liitujatest 37% ning pensionifondidesse liigub nende brutopalgast kaks kolmandikku vähem raha kui eelmisel aastal (2% vs varasem 6%), siis võib oletada, et fondidesse liigub 2010. aastal iga kuu vaid ca 10% eelmise aasta näitajatest (kuni eelmise aasta juunini ulatus kuine raha sissevool pensionifondidesse orienteeruvalt 250-300 miljoni kroonini kuus).