Eesti
Filtreeri
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023
Alates 01.01.2023 saab arestida 2. sambast tehtavaid väljamakseid
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs 2022
Teise samba peatatud maksed kompenseeritakse 2023. aastal

Pärast 240 päevast pausi hakkas II pensionisambasse taas raha voolama

19.02.10 Äripäev

Viimasel kahel päeval on voolanud II pensionisamba fondidesse Äripäeva arvutuste põhjal orienteeruvalt 30 miljonit krooni uut raha. Viimati täienesid pensionifondid fondiosakuomanike rahaga möödunud aasta jaanipäeva paiku.

Möödunud aasta 31. märtsil tegi valitsus ettepaneku peatada ajutiselt sissemaksed teise pensionisambasse. Toonane riigikogu rahanduskomisjoni liige ja praegune rahandusminister Jürgen Ligi põhjendas maksete peatamise ettepanekut ekstreemse majandusliku situatsiooniga.

Riigipoolsed sissemaksed kogumispensionifondidesse on peatatud 2009. aasta  1. juunist kuni selle aasta lõpuni ning riik hoiab selle pealt orienteerivalt kokku neli miljardit krooni.

Kuna aga pensionikogujatel oli sooviavalduse kohaselt võimalik makseid teise pensionisambasse 2010. aastast jätkata, on viimastel päevadel hakanud II samba pensionifondid vaikselt kasvama.

Kokku otsustas sel aastal makseid teise pensionisambasse jätkata 220 353 inimest.

Kuna maksete jätkajad moodustavad kõikidest liitujatest 37% ning pensionifondidesse liigub nende brutopalgast kaks kolmandikku vähem raha kui eelmisel aastal (2% vs varasem 6%), siis võib oletada, et fondidesse liigub 2010. aastal iga kuu vaid ca 10% eelmise aasta näitajatest (kuni eelmise aasta juunini ulatus kuine raha sissevool pensionifondidesse orienteeruvalt 250-300 miljoni kroonini kuus).