Eesti
Filtreeri
Eesti ei poolda pensionifondidele üleeuroopalise finantstehingumaksu kehtestamist
Nordea: võiksime osta riigifirmade võlakirju
Kohalik kapitaliturg ei tõmba Eesti pensionifonde
Kohustusliku kogumispensioni sissemaksed 2012. ja 2013. aastal
Iga kuues pensionikoguja vahetas mullu fondi
Möödunud aastal liitus kogumispensioni süsteemiga 14 113 inimest
Eelmisel aastal jäi plussi vaid kuus II samba pensionifondi

Pangad meelitavad teise sambasse äkilise fondiga

08.09.09 Äripäev

Üksteise järel teatavad Eesti pangad praegu uute, kõige äkilisemate teise samba pensionifondide turuletoomisest, mis uut seadusemuudatust kasutades investeerivad kuni 75% mahust aktsiaturgudele.

Swedbank nimetab uut fondi K4, SEB Pank Energiliseks, Nordea A Plussiks.

Agressiivsemate fondide turuletuleku taga võib näha soovi meelitada aktsiaturgude viimase aja tõusu najal inimesi teise samba maksetega jätkama olukorras, kus riik on ajutiselt oma maksed sinna katkestanud.

Seni tohtisid pangad teise pensionisamba raha kuni poole ulatuses aktsiaturgudele suunata ja selle agressiivsema tee oli valinud neli pensionikogujat viiest.

“Fondi käivitamiseks on aeg sobiv, sest turud on kosumas sajandi suurimast finantskriisist, põhjendas SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing Energilise fondi turuletoomist.

“Meie asi on pakkuda inimestele võimalust. Neile, kes tahavad oma pensioniraha panna pikaajaliselt enamteenivatesse aktsiatesse, mis vähemalt ootuste kohaselt peaks teenima paremat tootlust võlakirjadest,” märkis Kunsing.

Tema sõnul püüavad nad pakkuda seda spektrit, mida seadus võimaldab.

Swedbanki pensionifondide juhatuse esimehe kohusetäitja Jelena Fedotova sõnul on praegu kõrgema aktsiasisaldusega pensionifondi turuletulekuks hea aeg, sest K4 fondi efekt tekib pikaajalisel investeerimisel üle majandustsüklite. “Praegu on hinnatase aktsiaturgudel viimaste aastate keskmisest madalam ning seega on paljude analüütikute arvates pikaajaliste aktsiainvesteeringute tegemiseks soodne aeg,” lausus Fedotova.

Karatiina Krjutškova