Uudised

Tehtud investeeringu tegelik väärtus võib osutuda portfelli väljavõttel negatiivseks.

Kuigi pensionifondi omaniku portfell võib olla miinuses, tavatsevad pangad näidata fondide tootlust plussis.

“Milleks seda tootlustki vaja teada on, see on ju tarbija petmine, kui see ei kajasta tegelikku raha liikumist ja reaalselt on kontol vähem raha kui sisse pandud,” ütleb Ühispanga Progressiivse Fondi klient. Tema ja riigi koostöös on alates 1. jaanuarist 2007 fondi laekunud 9633 krooni, panga teatel on aga osakute hetkeväärtus vaid 9290 krooni ehk 343 krooni vähem kui sisse pandud. Samas teatab pank, et kõnealusel perioodil on fondi tootlus 4,38 protsenti. Tootlus saadakse osaku viimase väärtuse jagamisel esimese väärtusega, arvestamata, et ka vahepeal on osakuid ostetud.

“Kliendi seisukohast on see õige tähelepanek,” tunnistab Sampo Varahalduse investeerimisvaldkonna juht Aari Stalde. “Vaadeldava perioodi lõpu puhasväärtuse jagamine perioodi alguse puhasväärtusega näitab ainult fondi üldist tootlust. Kliendi portfelli individuaalse tootluse näitamiseks tuleks leida investeeringu kaalutud tootlus, sest valitud perioodil on ta omandanud osakuid tõenäoliselt mitmes jaos ja mitme erineva hinnaga.”

“Kuna tegemist oli aastaga, kus fondide väärtus aasta keskel oli kõrgem kui aasta lõpus, on matemaatiliselt tulemuseks, et osakute lõppväärtus on väiksem kui sissemaksed,” kommenteerib Hansapanga investeerimistoodete osakonna juhataja Art Lukas valitud näidet.

Liiga lühike pension

“Enamik pensionifondide kliente hakkab oma pensioniraha kasutama alles mõnekümne aasta pärast ja siis tagasi vaadates on muutunud ühe aasta sees toimunud jõnksud väheoluliseks,” rõhutab Lukas. Hindade lühiajaline kõikumine (alla aastasel perioodil) on investeerimisel paratamatu, nagu on sageli ennustamatu ka lühiajaliste kõikumiste suund. SEB Eesti Ühispanga kommunikatsioonijuht Silver Vohu möönab, et kui sama näide oleks tehtud mõne muu kuupäeva näitel, siis oleks tulemus teistsugune.

Teenustasude kirju maailm

• Pensionifondi osakute väljalasketasu arvestatakse maha igakordselt ostult, lisades see osaku puhasväärtusele. Samuti arvestatakse valitsemistasu osaku puhasväärtuse hinda sisse. Ehkki kliendile seda ei näidata, moodustab see 1,25–1,88% osaku hinnast.
• Näite puhul ei tulene saadud erinevus mitte ainult valitud fondide erinevast rahapaigutusest, vaid ka osakute väljalaskehinnast ning valitsemistasust, vähemal määral ka palgapäevast tingitud sissemakse kuupäevast.
• Loo juures olevas graafikus toodud näite puhul kujunebki olukord, kus Hansapanga 0,5% võrra kõrgem väljalasketasu tingib investeeringu lõppväärtuse jäämise alla 6000 krooni piiri ning valitud perioodi tootlus osutub negatiivseks.

Erik Müürsepp