Pangad alustasid võidujooksu pensionimiljardite pärast
Tuleval aastal laekub teise samba pensionifondidesse uute maksetena üle kahe miljardi krooni, eeloleva kuue nädalaga püüab iga pank sellest võimalikult suure tüki endale kahmata.
Kehtiva korra kohaselt saavad inimesed vaid korra aastas oma pensioniosakud uude fondi viia või alustada kogumist uues fondis. Et fondivahetus uuest aastast jõustuks, tuleb avaldus esitada hiljemalt oktoobri lõpuks. Pangad on juba alustanud reklaamikampaaniaid ja klientide veenmist, et meelitada võimalikult suur hulk tulevasi pensionäre oma fondidesse raha koguma.
Swedbank Investeerimisfondide juhatuse esimees Agnes Makk märkis, et pensionifondide tõehetk saabub 31. oktoobril, mil selgub liitujate ja lahkujate saldo. «Pension on oluline toode, pensionifond on nagu eluasemelaen, mõlemad aitavad inimese pikaks ajaks pangaga siduda, seepärast käib ka terav võitlus klientide pärast,» rääkis Makk.
Mullu vahetas fondi umbes kümme protsenti liitunuist ja koos nendega liikus umbes miljardi krooni väärtuses pensionivara, selgub ametlikust statistikast.
Eelmine aasta olid just Swedbanki teise samba fondid need, mis kaotasid märkimisväärselt kliente. See ei takistanud aga Swedbankil hoida jätkuvalt suurimat teise samba turuosa – 48 protsenti.
«Meie kliendid tahavad pikaajalist stabiilset tulu,» selgitas Makk. «Meie kliendid ei taha suurt tootlust, sest see põhjustab suuri kaotusi.»
Tuleval aastal taastuvad maksed teise pensionisambasse pooles mahus. Mäletatavasti külmutas valitsus mullu maksed, et hoida riigieelarve tasakaalu. Tuleval aastal maksab riik varasema nelja protsendi asemel kaks ja inimene endise kahe asemel ühe protsendi.
Lisaks sellele tasub umbes kolmandik teise sambaga liitunuist vabatahtlikuna ühe protsendi asemel kaks protsenti brutopalgast.
Riigikassa on arvestanud, et tuleval aastal läheb riigilt pensionisambaisse laias laastus 1,2 miljardit krooni; kui sellele liita inimeste panus, laekub pensionifondidesse üle kahe miljardi krooni.
Rahandusministeerium jätkab praegu seaduseparanduse ettevalmistamist, mis lubaks edaspidi pensionifonde vahetada tihedamini kui kord aastas.
Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste märkis, et pangad on vastu senise fondivahetuskorra liberaliseerimisele, ja et praegu otsitakse kompromissi.
Esialgu tahtis ministeerium, et fondi saaks vahetada neli korda aastas, siis vähenes kordade arv kolmele.
Tõniste lubas, et eelnõu jõuab valitsusse novembris.
SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing ütles, et kriisijärgse taastumise tempo on aeglustunud ja investeerimismaailma väljavaade pole enam nii roosiline kui veel aasta tagasi.
«Suurem osa pensionifondide valitsejaist on vähendanud oma portfellide riskantsust. Julgen arvata, et edaspidi ei tule klientidel karta märkimisväärseid tagasilööke näiteks realiseeruvast krediidiriskist, mis 2008. ja 2009. aastal pensionifondidele oma jälje jättis,» selgitas Kunsing.
Kunsingu sõnul on nii võlakirjafondide kui ka aktsiafondide tootlused suhteliselt kitsas vahemikus.
«SEB nelja teise samba fondi tootlus on viimase 12 kuu jooksul olnud vahemikus 8,02 protsenti puhta võlakirjafondi puhul, kuni 11,01 protsendini 75-protsendilise aktsiaosalusega fondi puhul,» selgitas Kunsing. «Üldse on kõigi vähemalt 12 kuud tegutsenud teise samba fondide tootlus olnud vahemikus 3,14–13,76 protsenti.»