Eesti
Filtreeri
Majanduskasv teeb teise samba kogumistöö niigi ära
Kuidas pensionivara investeeritakse
Pensionifondi valides jälgi, kuhu fondijuht su raha paneb
Kui vana pensionifond ei meeldi, vaheta see välja
LHV-Seesam Varahaldus eksitas reklaamiga
Sven Kunsing: Finantsinspektsioon ei andnud meile tagasisidet
Finantsinspektsioon on luubi alla võtnud Ühispanga

Osakukoguja keeruline põli

22.01.03 Äripäev

Kuna II pensionisambasse liigub pensionikoguja raha elu jooksul sadu kordi, pole tähtis vaid fondiosaku hind kogumisperioodi lõpus. Sama tähtis on ka kogunenud fondiosakute arv.

Tänaseks päevaks on suure tõenäosusega enamikule möödunud aasta maikuu lõpuks teise pensionisambaga liitunud 37 055 inimese pensionikontole enda poolt valitud pensionifondi osakud juba kuus korda laekunud.

Järgmise kuu keskpaigast hakkavad pensionifondi osakud kontodele laekuma veel maksimaalselt 170 145 liitujale, kes jõudsid oma ühinemisotsuse ära teha enne eelmise aasta novembrit. Kolmandas liitumisvoorus, mis kestab selle aasta 31. oktoobrini ning mis on viimane liitumistähtaeg 1957.-1961. aastal (42-46aastastele) sündinud inimestele, on senini liitunud II sambaga ligi 3000 isikut. Nemad võivad esimest korda pensionifondi osakuid oma kontol näha umbes 2004. aasta veebruari keskel.

Antud süsteemiga liitunuid ja potentsiaalseid pensioniosakute kogujaid on seega juba 210 000 ning nende arv võib 2003. aasta lõpuks ulatuda ehk juba 300 000ni.

Pensionikoguja = osakukoguja

Miks ma olen teise sambaga liitujaid eelnevalt pidevalt ka osakute kogujaks tembeldanud?

Aga seetõttu, et pensionifondi investeerides pole peamine jälgida vaid fondiosaku puhasväärtust (net asset value – NAV), kuna see komponent üksi ei määra pensionile minekuks pensionikoguja vara. Teiseks sama tähtsaks komponendiks on ka pensionifondi osakute hulk. Pensionile minnes ning seega ka fondiosakute kogumise lõppedes liigub raha kindlustusseltsi. Sinna liikuva raha hulk sõltub pensioniosaku väärtuse ja kogutud pensioniosakute korrutisest.

Pensionifondi kontole koguneb osakuid hetkel töötavalt teise sambaga liitunult iga kuu. Arvestades praegust pensioniiga, milleks on meestel 63 aastat ning mis ka naistel liigub samm-sammult selle numbri poole, koguneb teise pensionisambaga liitunud 18aastase isiku kontole osakuid elu jooksul maksimaalselt 540 korda (45 aastat × 12 kuud). 40aastasel inimesel aga 276 korral (23 aastat × 12 kuud). Kõik oleneb isiku praegusest vanusest, pensionile mineku ajast – eelkõige aga selle perioodi vahel töötatud ning osakute kogumiseks jäänud ajast.

Nüüd aga seletan kõrvaloleva graafiku abil lahti, miks ei pruugi pensioniomaniku rikkus sõltuda vaid fondiosaku kõrgest hinnast.

Oletame, et meil on kaks II pensionisambaga liitunut, kellest üks kogub elu lõpuni fondi A-osakuid ning teine fondi B-osakuid.

Näite lihtsustamiseks on mõlema isiku vanus 33 aastat, kogumisperiood seega 30 aastat (360 kuud) ning konstantne brutopalk 10 000 krooni. Mõlemad isikud saavad iga kuu 600 krooni eest fondiosakuid (2% brutopalgast + 4% sotsiaalmaksust, mis muidu läheks I pensionisambasse).

Osaku A tootlus on igal aastal 6%, samas kui osaku B tootlus on esimesel kümnel aastal -10% ning seejärel kakskümmend aastat 10%. Osak A tõuseb antud andmete põhjal 2033. aastaks 57,2 kroonini (näite lihtsustamiseks pole arvestatud osakute spilti, mis arvutuse koondvastust ei muuda) ning osak B 23,7 kroonini.

Kõrvaltoodud graafikut silmitsedes tundub samuti, et osaku A valimine tasus end paremini ära. Kuid siiski.

Pensionifondi A-osakutesse investeerija kogus perioodi lõpuks kokku üle 10 000 osaku, samas kui B-osakutesse investeerijal kogunes 30 aastaga ligi 31 000 osakut. Osakute turuhinna ja kogutud osakute arvu korrutamisel leiame, et B-osakute turuväärtus ulatub 732 000 kroonini ehk 25% parema tulemuseni kui fondi A-osakute puhul.

Muidugi võib osa lugejaid öelda, et tegemist on utreeritud näitega ja et tavaelus on sellise näite realiseerumine väga ebatõenäoline. Kuid loodetavasti pani antud teema käsitlus lisaks fondiosaku puhasväärtusele mõtlema ka fondiosakute arvu tähtsuse üle.

Ligikaudselt tehtud arvutustele tuginedes võib öelda, et täpselt sarnase palgaga isikutel, kes esimeses liitumisvoorus II pensionisambaga liitusid, kuid erineva fondi valisid, võib kogunenud osakute arv erineda praeguseks juba 5% võrra.

 

 

 

 

 

 

 

Ehkki osak A liigub 30 aastaga kõrgema tasemeni ning märksa uhkemalt kui osak B, oleks tulevane pensionär võitnud enam just B-osakuid kogudes.

Raivo Sormunen