Eesti
Filtreeri
Pensionifondid Eesti väärtpaberitesse eriti ei investeeri
NASDAQ OMX üliõpilastööde konkursi võitis Jaan Roos
Nordea: pensionifondi puhul vaata viimast 10 aastat
Kõige paremini on käinud konservatiivsete pensionifondide käsi
Aastaga on pensionifondidest kadunud enam kui 19 miljonit eurot
Eesti ei poolda pensionifondidele üleeuroopalise finantstehingumaksu kehtestamist
Eesti-Vene uue pensionilepingu alusel on seni esitatud 4006 taotlust

Osaku hinnamuutus kajastab turul toimuvat

29.05.03 Eesti Päevaleht

Ühe kuu pärast on täitumas esimene aasta sellest, mil Seesami pensionifondidesse tehti esimesed sissemaksed.

Enim on kasvanud Seesami Võlakirjade Pensionifondi osaku puhasväärtus. Põhjus on viimase aasta jooksul aset leidnud eurotsooni riikide võlakirjade väärtuse tõus. Seda tõusu kajastab ilmekalt FTSE Eurozone Government Bond Index, mis on eelmise aasta 1. juulist tõusnud 12 protsenti.

Seesami Optimaalse Pensionifondi ja Seesami Kasvu Pensionifondi käekäiku on mõjutanud suures osas eelkõige aktsiaturgudel toimuv. Maailma suurimaid aktsiaturge kattev MSCI World Index on 1. juulist 2002 Eesti kroonides mõõdetuna langenud 22%.

Osa Eesti pensionifondivalitsejaid on suutnud kuni 50% ulatuses aktsiatesse investeerivate fondide tootlused suurimate aktsiaturgude langusele vaatamata hoida positiivsed.

Erinevused nende fondide tootluste vahel tulevad peamiselt sellest, et aktsiainvesteeringute osakaal fondi varadest on olnud fondide lõikes erinev. Edukamad on olnud pensionifondid, mis on investeerinud aktsiaturgude langusfaasis aktsiaturgudele fondi tingimustega lubatust kuni viiekümnest protsendist oluliselt vähem. Kui aktsiaturud hakkavad jällegi tõusma, peaks olema keskmiselt edukamad need fondid, mis investeerivad proportsionaalselt rohkem aktsiaturgudele. Seda eriti praegusel perioodil, kus aktsiaturgudel on seljataga pikk langusperiood ja võlakirjadel tõusuperiood ning analüütikud prognoosivad trendide pöördumist.

Aktsiaturgudele investeerimisega kaasneb paratamatult risk, et investeeringu väärtus võib ka langeda. Paraku on fondide tegutsemise esimese aasta jooksul see ka juhtunud.

Samas on aktsiaturgude oodatav tootlus pikaajaliselt suurem võlakirjade tootlusest, mistõttu ei tuleks teha pikaleulatuvaid järeldusi fondide vähem kui ühe aasta tootluse põhjal. Maailma aktsiaturgude keskmine tootlus on viimase 25 aasta jooksul olnud keskmiselt ligikaudu 10%, seda nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas.

Kuna pensionirahade kogumine ja nende investeerimine on pikaajaline protsess, siis peaks Seesami Varahalduse arvates edukamaks strateegiaks olema pikemaks perioodiks paika pandud stabiilse tasakaalustatud investeerimisstrateegia järgimine, mitte lühiajaliste eesmärkide täitmisele suunatud pidev varaklasside osakaalude muutmine. Seetõttu ei tuleks lasta ennast mõjutada lühiajalistest väärtpaberiturgude hinnakõikumistest.

Henri Kaar,
Seesam Varahalduse AS fondijuht