Uudised

Postimees.ee lugejate teise samba pensionimakseid ning pensionifondide tegemisi puudutavatele küsimustele vastab teisipäeval kell 12 Nordea Pensions Estonia AS juhatuse esimees Angelika Tagel.

Kuni praeguse majanduskriisini suhtusid inimesed pensionisammastesse üsna leplikult. Kui riik otsustas teise samba maksed peatada, tekkis pahameel kogu sambasüsteemi vastu. Mida te arvate, millest tuleb praegune pahameel pensionisammaste vastu ja kuidas saaks seda ületada?
Eesti 3-sambaline pensionisüsteem on rahvusvaheliselt saanud palju positiivset tunnustust. Minu arvates pole ühiskond pahane mitte pensionisammaste peale, vaid pigem on pahameel tingitud viimase 80 aasta suurimast majanduslangusest, sellega seonduvast kriisit raha- ja kapitaliturgudel ning sellega kaasnenud muudatustest süsteemis. II sambas on juba üle 587 tuhande kliendi ja seetõttu on elav diskussioon ja emotsioonid igati arusaadavad ja tervitatavad.

Majandustõusud ja –langused tulevad ja lähevad, mis on reeglipärane. Tänane kriis tuleb üheskoos ületada ja mõelda positiivselt, sest igale langusele järgneb tõus. Pensioniraha kogutakse mitmekümned aastad – hiljutine langus on 40 aasta pärast ainult väike virvendus. Minu soovitus on jätkata makseid pensionifondidesse.

Mida te arvate riigipoolsest ajutisest pensionimaksete katkestamisest?
Minu isiklik eelistus oleks olnud see, et süsteemi ei oleks muudetud, makseid oleks jätkatud tavapärases korras ning riik oleks leidnud muud võimalused riigieelarve tasakaalustamiseks. Samas on positiivne, et inimesed saavad ise jätkata 2% investeerimist alates 2010.aasta algusest ning riik kompenseerib ajutise katkestuse hilisemate omapoolsete suuremate maksetega.

Arvestades, et ühelt poolt on riik rikkunud ühepoolselt kokkulepet, teisalt on fondide valitsemisetasud üsna samas suurusjärgus fondi tootlikusega, sooviks oma raha teisest sambast välja võtta. Kas ja kuidas on võimalik?
Tõesti, riik on ajutiselt, st 2010. aasta lõpuni peatanud omapoolsed maksed teise samba pensionifondidesse. Ka inimese enda maksed II sambasse on peatatud samaks ajaks, välja arvatud juhul kui isik teeb avalduse maksete jätkamiseks 2010 aasta algusest. Sellist avaldust saab esitada alates 1.augustist kuni 30.novembrini.

Täna hommikuse seisuga on II samba fondide viimase 5 aasta keskmised tootlused vahemikus 0,47% kuni 7,55% aasta kohta. Tootluse protsent on netosuurus, st valitsemistasud on sellest juba eelnevalt maha võetud. Seega 5 aasta lõikes on fondid loonud kliendile lisaväärtust. Pensionikogumine ongi pikaajaline protsess, mida kauem koguda seda suuremad on säästud.

II sambast saab raha välja võtta pensionile jäämisel pensionimaksete vormis. Varasem raha väljavõtmine ei ole võimalik. Kuidas täpselt pensioni välja võtta saab, sõltub säästude suurusest. Väiksemate summade puhul on võimalik saada pensionimakseid fondist, suuremate summade puhul saadakse eluaegseid pensionimakseid elukindlustusseltsi kaudu.

Mis on tänasel päeval suurimad pooltargumendid teise ja kolmandasse sambasse maksete jätkamiseks?
Pensionäride arv kasvab ja töötav elanikkond väheneb. Riik ei suuda tagada heaolu pensionieas: on täiesti selge, et igaüks peab ise selleks lisa koguma. Regulaarne investeerimine on kõige otstarbekam viis pensioni kogumiseks. Hetkel on investeerimiseks väga hea aeg – osakuid saab osta madalamate hindadega, mis tähendab suuremat tõusupotentsiaali, seda nii teise kui kolmanda samba pensionifondide puhul. III samba puhul kehtivad lisaks maksusoodustused, mis suurendavad investeeringu väärtust veelgi. Igal juhul tasub investeerida ja võimalusel mõlemasse pensionisambasse. Mida pikem on kogumise aeg, seda kasulikum teile endale.

Mis saab siis, kui jätkan makseid, aga ei tule 5-protsendilist majanduskasvu? Kas siis lihtsalt riik jätab oma kohustused jälle täitmata ja oleme jälle oma rahast ilma?
Enamus analüütikutest on seisukohal, et aastaks 2013 on Eestis nominaalne majanduskasv suurem kui 5%. Näiteks rahandusministeeriumi vastav prognoos 2013.aastaks on 6,7%.

Kui jätkate oma makseid II sambasse ja nominaalne majanduskasv on aastaks 2013 vähemalt 5%, siis suurendab riik omapoolset panust ning maksab teie pensionifondi lisaks 4%-le veel 2% ehk kokku 6% igakuiselt.

Kui tõesti peaks juhtuma nii, et nominaalne majanduskasv jääb alla 5%, mis on vähetõenäoline, siis on riigil võimalik lükata omapoolse panuse suurendamine edasi aasta võrra kuni saavutatakse vähemalt 5%-line majanduskasv.

Millal suunatakse 100 protsenti sissemaksete rahast investeerimiseks? Kas on eetiline võtta haldustasu halbade tehingute sõlmimise ja klientide raha mahamängimise – «investeerimise» – eest?
100 protsenti sissemakstest suunatakse fondi ja investeerimisele siis kui pensionifondivalitseja ei võta väljalasketasu. Nordea pensionifondidesse saab investeerida ilma väljalasketasuta – II samba fondidele pole Nordea väljalasketasu kehtestanud ja hetkel ei võta Nordea ka III samba fondi investeerimisel väljalasketasu. Pensionikeskuse andmetel ei võta ka Ergo ja SEB II samba fondide klientidelt väljalasketasu ning alates 2011 kaovad II samba väljalasketasud üldse.

Fondivalitseja kehtestab igale fondile valitsemistasu ning loomulikult peab fondivalitseja alati tegutsema professionaalselt ja klientide parimaid huvisid arvestades. Tulemused sõltuvad eelkõige fondijuhi kogemusest, analüüsivõimest ning ka hetkeolukorrast turgudel. Hiljuti toimus turgudel väga suur langus ning seetõttu on emotsioonid mõistetavad.

Soovitan aeg-ajalt jälgida, kuidas teie valitud fondivalitseja tegutseb ja millised on tulemused. Igapäevast informatsiooni saab pensionikeskuse kodulehelt www.pensionikeskus.ee. Kui te ei ole rahul seniste tulemustega, siis on võimalik fondivalitsejat vahetada ja viia oma varad üle teise pensionifondi või alustada uute maksete kogumist teise fondivalitseja juures.

Suure tõenäosusega olen 2010. aasta jaanuariks juba töötu. Kui ma esitan praegu avalduse maksete jätkamiseks II sambasse, aga tegelikult sinna sissemakseid ei tee kogu aeg (töö puudumisel ju palka ei saa), siis kas riik maksab majanduskasvu taastumisel 6 protsenti (eeldusel, et ma siis jälle endale töö olen leidnud ja reaalselt ka sissemakseid teen)? Kas riigi sissemaksete taastamisel arvestatakse minu sisse makstud raha hulka (nt oletame, et riigipoolsete maksete taastamisel, on mu palk kaks korda suurem)?
Aitäh hea küsimuse eest. Jah, isegi kui II sambaga liitunud isik on hetkel töötu, kuid esitab avalduse maksete jätkamiseks, siis on tal õigus riigipoolsetele suurematele maksetele. Igakuise II samba sissemakse suurus sõltub makse tegemise ajal kehtivast palgast ja mitte varasematel perioodidel teenitud tulust.
Loodan, et teie must stsenaarium ei realiseeru ja 2010.aastal olete endiselt tööl.

Olen praegu lapsehoolduspuhkusel ja seega töötasu puudub (kuni 2010. aasta sügiseni, kui laps saab 3-aastaseks). Mismoodi käituma pean? Kui käiksin tööl, siis sooviksin peansionisambasse makseid edasi koguda. Kas pean ka praegu avalduse tegema, kuigi töötasu ei laeku?
Kindlasti soovitan esitada avaldus maksete jätkamiseks, sest siis on teil õigus riigipoolsetele suuremate sissemaksetele tulevikus. Samuti taastuvad siis pärast vanemapuhkuselt tööle naasmist automaatselt teie enda maksed II sambasse.

Milline on optimaalne pensionikogumise lahendus 25-aastasel äsja ülikooli lõpetanud ja esimesel töökohal töötaval inimesel? kas peaks üldse oma pensionile praegusel raskel ajal mõtlema?
Tuleviku peale mõtlemine on alati hea. Mida varem te pensioniks kogumist alustate, seda parem. Ajafaktori tähtsus on väga suur. Praegu 25-aastane noor liidetakse kohustuslikus korras II sambaga, st koheselt tööle asumisel hakkab II samba pensionifondi raha kogunema. Ka noor inimene peaks novembri lõpuks tegema avalduse II samba maksete jätkamiseks, et alates 2010 igakuiselt II sambasse raha laekuks ja et oleks õigus saada riigipoolseid suuremaid sissemakseid tulevikus. Kui võimalik, siis võiksite alustada maksetega ka kolmandasse sambasse, et kindlustada endale parem pensionipõlv.

Kuidas on süsteem loodud – kas minu kogutud pension võib mingil moel haihtuda? On ju näiteid maailmas, kus inimesed vaesuvad hetkega, kuna nende pensionifondid pankrotistuvad.
Eestis on pensionifondide varad eraldatud nii fondivalitsejate kui ka pankade varadest – pensionifond on iseseisev varade kogum, mille tulem sõltub fondi investeeringutest ja seda ei mõjuta panga või fondivalitseja majanduslik olukord. Lisaks on Eestis loodud II samba tagatisfond, mis hüvitab võimalikud kahjud, mis tekivad fondijuhi pahatahtliku käitumise või reeglite rikkumise tulemusel. Eesti süsteemis on pensionifondi pankrotistumine praktiliselt võimatu.

Kas ja kuidas on võimalik peatada maksed kolmandasse sambasse? Mis puhul tasuks seda teha?
Kolmanda samba puhul on tegemist vabatahtliku kogumisega ja kliendil on võimalik ise otsustada kui tihti ja kui palju investeerida. Kolmandasse sambasse on võimalik koguda nii fondi kui ka elukindlustusseltsi kaudu. Mõlemal juhul peaks klient saama oma sissemakseid peatada või nende suurust reguleerida, kuid elukindlustuslepingus võib olla teatud kitsendusi ehk soovitan lepingut kontrollida.
Kui majanduslik olukord on keeruline, siis tasub oma investeeringud üle vaadata ning ümber hinnata. Kui muud üle ei jää, siis tuleb maksed peatada ja selle võrra tulevikus rohkem investeerida.

Millal tehakse sammas, kus hoitakse raha valuutas, mitte aksiates? Nii ei saa investeerijad ja fondid seda pihta panna. Vähemalt on hea siis teada, et raha, mida kogud, jääb sinna ka alles.
Kas see on ja jääb ainult unistuseks, sest kellelegi pole kasulik inimesi mitte riisuda?
Valuutade kursid kõiguvad samuti kui aktsiate kursid. Näiteks USA dollar on kõikunud euro või eesti krooni suhtes üles-alla väga olulisel määral. Intressifondides peab valuutariskide võtmine olema väga hästi juhitud, sest valuutakursi kõikumine võib väga kiiresti „ära süüa“ fondi intressitulud. Suurem osa lisaväärtusest luuakse siiski ettevõtete kasvuga, mitte valuutade hoidmisega.

Miks on kohustuslike pensionifondide valitsemistasud suuremad, kui neist umbes 10 korda väiksemate mahtudega vabatahtlike pensionifondide omad?
Kohustuslike pensionifondide valitsemine on seotud suuremate kuludega, siit ka mõnevõrra kõrgemad valitsemistasud. Kohustuslike pensionifondide depootasud (so tasu pangale fondi varade valvamise eest) tasub fondivalitseja, vabatahtliku pensionifondi puhul fond ise. Lisaks maksab fondivalitseja kohustuslike pensionifondide eest makseid II samba tagatisfondi.

Erinevad uuringud on veenvalt tõestanud, et 80% aktiivselt juhitud fondide tootlus jääb oma võrdlusindeksile pikas perspektiivis alla. Ka kehtib reegel, et mida suuremad tasud, seda suurema tõenäosusega jääb aktiivselt juhitud fond oma võrdlusindeksile alla.

Nende uuringute valguses sooviks teie hinnangut, millal võiks olla Eestisse oodata esimest passiivselt juhitud, madalate valitsemistasudega nn. “indeksipõhist” pensionifondi? Kes Eestis opereerivatest pensionifondide halduritest võiks olla selle fondi asutaja? Mis juhtuks sellise fondi tulekul ülejäänud fondidega?
II samba pensionifondide eksisteerimise ajal on Eestis proovitud nn „indeksistrateegiat“, kuid see strateegia pole siin püsima jäänud. Tõenäoliselt majanduslanguse tingimustes selline strateegia end ei õigustanud. Mina isiklikult eelistan investeerida sellistesse fondidesse, kus fondijuht on aktiivne ja kogemustega.

Mida arvate riiklikust pensionifondist, kus oleks garanteeritud väike kasvuprotsent. Headel aegadel protsent ei tõuseks ja halbadel aegadel ei langeks. Samas saaksid riik ja omavalitsused seda fondi näiteks kasutada raha laenamiseks, mitte ei peaks seda tegema erapankadest.
Garanteeritud tootlusega pensionifondile oleks kindlasti olemas klientuur, mis ei tähenda, et sellised fondid peaksid olema riiklikult juhitud. Kolmesambalise süsteemi eesmärk on vähendada riigi kohustuste koormat seoses pensionide maksmisega tulevikus. Riikliku garantiiga pensionifondi puhul võtaks riik endale lisakohustusi, mis on vastuolus praeguse süsteemi eesmärgiga.
Riigil ja omavalitsustel on võimalik raha laenata ka olemasolevatelt pensionifondidelt – selleks tuleks neil emiteerida võlakirju.

On üldteada, et fondiosakutesse ja aktsiatesse investeerimine on seotud äärmiselt suure riskiga. Seega minu arvates juhul, kui riik kohustab oma kodanikke seda tegema, peaks kodanikele juhul, kui nad riigi kehva otsuse tõttu on kahju kannatanud, olema tagatud võimalus nõuda varalise kahju hüvitamist. Missugune on selles küsimuses riigi ja pankadevaheline kokkulepe, kas pangad vastutavad kehvade investeerimisotsuste eest või jääb kogu kahju riigi kanda, kui inimesed riigi vastu massiliselt kahju hüvitamise nõudeid hakkavad esitama?
Eksisteerivad erineva investeerimisriskiga fondid. Näiteks võlakirjafondidesse investeerimine on hoopis madalama riskiga kui aktsiafondidesse investeerimine. II samba pensionifondid ei tohi investeerida 100% aktsiatesse, maksimaalne lubatud aktsiarisk on praegu 50%, kuid alates 1.septembrist võib pakkuda fonde aktsiariskiga kuni 75% varadest. Kuldreegel on, et mida lähemal on pensioniiga, seda konservatiivsem (st väiksema aktsiariskiga) võiks olla valitud pensionifond. Seega saab isik ise pensionifondi valides otsustada sobiva investeerimisriski kasuks.

Kas on õige öelda, et 40 aasta lõikes on erinevate pankade samaliigiliste fondide tootlused ilmselt väga sarnased (tootlus erineb alla 0,5%)? Seega tasuks pigem vaadata soodsa haldustasuga fonde?
Praktikas tasub siiski jälgida fondide tootlust, sest tootluse protsent on netosuurus kus valitsemistasu on juba arvesse võetud. Tootlus näitab fondiosaku väärtuse kasvu ning seega ka kliendi varade väärtuse kasvu. Tootluse suurus ei sõltu üksnes valitsemistasust, vaid ka fondijuhi kogemusest ja oskustest. Fondi valides tasub võrrelda nii tootlust, tasusid kui ka fondijuhi tausta.

Suur tänu vastamise eest!
Suur tänu küsijatele. Soovin kõigile õigeid pensionifondide valikuid ja edukat pensionikogumist!