Eesti
Filtreeri
Pensioniiga Eestis lähiaastail ei tõuse
Nordea tahab tõusta oma pensionifondidega esikolmikusse
Nordea sai loa pensionifondide valitsemiseks
Holst: pensionifondi muudab efektiivsemaks konkurents
Pensioniindeksid eelmisel nädalal valdavalt langesid
Pensionifondide haldurite tasusid kärbitakse
Pensioniindeksid tõusid eelmisel nädalal veidi

Norra pensionärid võivad naftas supelda

27.05.05 Äripäev

Tulevikus norralaste tervise- ja pensionikulusid katma hakkava Norra Naftafondi maht peaks käesoleva aasta lõpuks küündima 1,3 triljoni Norra kroonini (2,5 triljoni Eesti kroonini). See teeb umbkaudu 540 000 krooni iga inimese kohta.

Ainuüksi käesoleval aastal peaks Norra valitsuse kontrolli all olev ja tervele riigi elanikkonnale kuuluva fondi maht kasvatama iga norralase vara umbes 10 000 krooni jagu kuus.

Möödunud aasta detsembris, kui fondi maht ületas triljoni Norra krooni piiri, naljatati, et fondi raha eest saaks osta igale norralasele 6000 pizzat, iga-aastase puhkuse kõigile inimestele elu lõpuni Vahemere ääres või osta igale inimesele luksusauto.

Valitsus on pidanud oma prognoose tõstma, kuna maailma suuruselt kolmandale nafta eksportijale (Norrat edastavad vaid Saudi Araabia ja Venemaa) toob kõrge nafta hind sisse ootmatult suurt tulu.

Finantsuudiste agentuuri Bloomberg andmeil on Norra koos Iirimaa ja Prantsusmaaga ainsad Euroopa riigid, mis tulevikus pensionide maksmiseks raha kõrvale panevad.

Naftafond maailma suurimate hulgas

Norra Naftafond on suurem koguni USA suurimast pensionifondist California Public Employees’ Retirement System, mille alla kuulub kokku 1,4 miljonit inimest ning mille maht ulatub 185 miljardi dollarini (2,3 triljoni kroonini).

Fondi suurus jääb napilt alla aga Euroopa suurimale pensionifondile Stichting Pensioenfonds ABP, mis on Hollandi valitsuse ja haridussüsteemi teenistuses ning mille 2,4 miljonil liikmel oli möödunud aastal kokku 168,1 miljardi euro (2,6 triljoni krooni) eest varasid.

Võrdluseks võib siia lisada Eesti suurima pensionifondi Hansa K3, mille varade maht jääb veidi alla miljardi krooni.

Fond ei julge raha Norras hoida

Norra Naftafond investeerib kogu raha välismaale, et mitte kohalikku majandust üle kuumendada. Fond loodi 1996. aastal ja selle eesmärk on nafta ja gaasi pumpamisest teenitava tuluga rahalise puhvri loomine, kui riigil tulud tooraine kaevandamisest langema hakkavad või hoopis ära kukuvad.

Veidi üle viiendiku Naftafondi varadest on antud välismaiste fondide kätte. Suuremate fondivalitsejate hulka kuuluvad nii Deutsche Asset Management kui ka Merrill Lynch Investments. Möödunud aasta lõpus tegeles ainuüksi fondi võlakirjade investeerimisega kokku 16 erinevat fondivalitsejat. Aktsiad olid hallata üheksateistkümnel fondil. Kuna fond investeerib kuni poole oma varadest rahvusvahelistele aktsiaturgudele, võib teda küllalt agressiivseks pidada. Alates loomisest on fondiportfelli aastane tootlus kõikunud -4,7% ja 12,6% vahel.

Kuna suhteliselt suur fond kuulub väiksele riigile, on Naftafond olnud Norras parajaks poliitiliseks kõneaineks.

Raha kogumine poliitikutel hambus

Üheks teemaks on olnud eelnevalt mainitud riskilembus. On küsitud, kas niivõrd suurt osa rahast ikka tasub kõikuval aktsiaturul hoida.

Lisaks tuntakse muret, kas mitte ei võiks naftatuludest teenivat raha pigem nüüd ja kohe kasutada ning mitte­ nii suurt reservi tekitada. Kolmandaks on rõhutatud investeeringute eetilist poot. Nimelt on fond paigutanud raha muu hulgas ka tubaka- ja alkohoolitööstuse aktsiatesse, samas kui Norras eneses ajab valitsus ise tugevat alkoholivastast poliitkat.

Fond oli 2004. aasta raporti alusel investeerinud umbes 3000 erineva firma aktsiatesse üle kogu maailma. Kui investeeringute kaardilt võis leida nii Poola kui ka Tðehhi, siis Balti riikide vastu pole fond huvi tundnud.

Igatahes on taolise fondi olemasolu tervele Norra rahvale suureks õnnistuseks. Eriti just nüüd, kui keskmise eluea tõusu ja väheneva sündivuse taustal muutub pensioni tarbeks raha kogumine järjest pingelisemaks.

Raivo Sormunen