Eesti
Filtreeri
Miks ma raha sukasäärde ei või koguda? Miks pean usaldama fondi?
Pensionid ja poliitika
Riik pensioni teise samba ettevalmistusega jännis
2+4 kogumispension – on see midagi minu jaoks?
Finantsinspektsioon juhib investorite investeerimisele
Nädala kommentaar: Kes kõigutab teist sammast?
Rahandusminister allkirjastas kaks pensionireformialast määrust

Nordea pensionifondis on jõukaimad kliendid

05.04.12 Äripäev

Nordeal on õnnestunud oma kolme II samba pensionifondi meelitada keskmisest kõrgemat töötasu saavad inimesed.

Fondi liikmete keskmine palk ületab 1000 eurot kuus. “Nõustamise kõrge kvaliteet on üks oluline argument Nordea eelistamisel. Nõustamise olulisust ja sisukust väärtustavad esmajoones keskmisest kõrgema sissetulekuga inimesed, mis peegeldub ka meie kliendiportfellis,” põhjendas Nordea Pension juhatuse esimees Angelika Tagel kõrgepalgaliste koondumist.

Tema sõnul on Nordea II samba fondide puhul näha, et keskmisest kõrgema sissetulekuga kliendid eelistavad pigem riskantsemaid fonde ja panustavad suuremale teenimise võimalusele. Madalama sissetulekuga kliendid eelistavad seevastu konservatiivset fondi ja kogutud kapitali hoidmist.
Reklaam

Sampo panga kahe riskantsema kogumispensioni fondi klientide palgatase on samuti keskmisest kõrgem, ületades 800 eurot kuus. Danske Capital AS-i tegevjuhi Silja Saare sõnul ei saa väita, et panga eesmärk oleks olla suunatud üksnes kõrgemapalgaliste klientide saamisele.

LHV Varahalduse juhi Mihkel Oja kinnitusel näitab LHV fondide puhul statistika samuti, et aktsiatesse investeeriva pensionifondi valinud isikute keskmine palk kõrgem kui konservatiivse pensionifondi valinute oma. Tõepoolest, kui LHV Pensionifond L kliendi keskmine palgatase on 834 eurot kuus, siis LHV Pensionifond XS klient lepib keskmiselt 731 euroga kuus.

Millistesse pensionifondidesse on koondunud madalama sissetulekuga inimesed, loe Äripäeva paberlehest.

Birjo Must