Uudised

Jõukam rahvas panustab Nordea pensionifondidesse, vaesem jällegi SEB pensionisambasse, selgub maksuameti ja väärtpaberikeskuse ühisest statistikast.

Kui veel mõne aasta eest hoidis rikkama rahva pensioniraha valitseja mainet LHV, siis viimasest ülevaatest selgub, et nii Nordea kui ka Danske (Sampo) pensionifondide kliendi keskmine palk on kõrgem.

Maksuameti ja väärtpaberikeskuse statistika annab kinnitust ka oletusele, et vabatahtlikke makseid teise samba fondidesse otsustas jätkata pigem suurema kui väiksema sissetulekuga inimene. Kõikide fondivalitsejate puhul on maksete jätkajate keskmine palk suurem kui pensionifondi põlgureil.

«Kõrgema sissetulekuga inimestele on raha säästmine mõnevõrra lihtsam – lihtsalt on, mida säästa,» kommenteeris SEB varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing. «Oma rolli võib mängida ka ümbrikupalkade tagasitulek masu tingimustes – ümbrikupalga saaja ei ole eriti motiveeritud teise sambasse säästma.»

Vabatahtlike maksete jätkajatest kõige väiksem keskmine palk viimasel kuuel kuul oli SEB fondide klientidel – 12 774 krooni.

Tasub märkida, et eelmise aasta keskmine palk kujuneb sellest ilmselt veelgi madalamaks.

«SEBd on ehk ajalooliselt eelistanud pangateenuste suhtes pisut hinnatundlikum klient, seda eriti võrreldes meie peamise konkurendi Swedbankiga,» lausus Kunsing.

Swedbanki investeerimisfondide juht Agnes Makk lausus, et universaalpanka on
oodatud kõik kliendid, seepärast on ka keskmine sissetulek Swedbanki pensionifondides madalam. «Jah, võib küll öelda, et kogumist jätkavad rikkamad ja teadlikumad kliendid,» lausus Makk.

Samas on riigi suurima pensioniraha hoidja Swedbanki fondides vabatahtlike maksete tegijate protsent skandaalselt madal: 29,3. Makki sõnul on põhjuseks tagasihoidlik reklaamikampaania. «Konkurendid agiteerisid väga jõuliselt inimesi makseid jätkama,» lausus Makk.

Nordea pensionifondide juht Angelika Tagel lausus, et Nordea panga kliendibaas annab neile ka hea tulemuse. «Nordea kliendid on headel töökohtadel, paremini haritud ja ka parema sissetulekuga, kes saavad rohkem investeerida teise sambasse. Kaudselt on see kasulik ka pensionifondile,» lausus Tagel.

Kunsingu sõnul on keskmine Nordea klient keskmisest suurema eluasemelaenuga inimene, kes läks Nordeasse laenubuumi ajal. Tagel toonitas, et üle poole Nordea pensionifondide klientidest jätkavad vabatahtlikke makseid.

«Pensionifondide skandaalide mõju on teenusepakkujate tulemustest näha, kas inimesed on jätkanud kogumist või mitte,» lausus Tagel.

LHV Varahalduse tegevjuht Mihkel Oja lausus, et iga klient on neile tähtis. Samas on selge, et pensionifondid näeks enda juures meelsamini jõukamaid rahakogujaid. Oja sõnul on Nordea eeliseks see, et pensionifondid alles alustasid ja on saanud kujundada oma kliendibaasi.

Kui Nordeas jätkab kogumist 5000 inimest, siis Swedbankis 87 000. Valitsus külmutas maksed teise sambasse mullu juunis. Vabatahtlikult saab aga sel aastal inimene tasuda oma pensionifondi kaks protsenti palgast.