Uudised

• Enamik Eesti noori ei mõtle tulevasest pensionipõlvest
• Noored ei usu, et riik kogumispensioni maksele neli protsenti lisab

Noortel ei ole selget ülevaadet kohustuslikust kogumispensionist ehk II pensionisambast. Nad ei tea, mitu protsenti palgast tuleb neil ise maksta, kui palju riik lisab ja kuidas pensioni hiljem kätte saab.

“Ma ei tea II sambast midagi – ei seda, mitu protsenti endal panna tuleb ja palju riik lisab. Pole midagi kuulnud ka selle kohta, palju ma pensionileminekuni raha kogun,” ütles Tallinna teeninduskooli õppur Triin (17). 18-aastaselt on aga kohustuslik kogumispensioni süsteemiga liituda.

Teadmised koolist

“Noorte teadmisi pensioni kohta saame tõsta kevadsemestril, kui õppekavadesse tahaksime lisada kogumispensioni- ja investeerimisõpetuse. Läbirääkimised kultuuri- ja haridusministeeriumi ametnikega praegu käivad ja loodan, et meie koostöö laabub. Kui jõuame konkreetsete tulemusteni, saavad noored vastavad õppematerjalid,” ütles Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektor Kaidi Oone.
Oone sõnul toimub oktoobri lõpus Rahakompass ja enne seda tahab Väärtpaberikeskus avaldada teavitavaid materjale. “Kuna gümnaasiumi viimase klassi noored lõpetavad kooli kevadel, siis teavitamise pearõhk tahetakse suunata kevadesse.”

“Ise maksan kaks ja riik paneb juurde neli protsenti. Aga ma ei usu seda – alguses kõik lubavad, aga pärast ei ole midagi,” ütles Liina (17).

Liina sõbranna Daisi (18) lisas, et nad ei tea, kuidas pensioniraha kätte saadakse, kas kogu summa korraga või jupikaupa. “Ei jõuagi pensionini elada – jään auto alla või ükskõik mis juhtuda võib. Ja siis pärandatakse mu pension edasi lastele ja kui need ei ela pensionieani, pärandatakse jälle edasi. Jääbki niimoodi minema, keegi ei saa seda kätte,” lisas ta.

Karina (18) tegi II samba sellepärast, et kindlustada oma pensionipõlve. Kui palju ta raha pensionileminekuni kogub ja kui suureks pension kujuneb, ta ütelda ei osanud. Liitumisest mäletab ta seletusi, et kahe aasta jooksul, mis mööduvad koolipingis, tal pensionimakseid teha ei tule. Kuidas ta pensioni pärast kätte saab, ei osanud ka ta ütelda. “Kui aga tööle hakkan, siis võetakse iga kuu – oi ei teagi – mitu protsenti ära,” lisas ta.

Teller soovitas liituda

Kairi (19) tunnistas, et midagi erilist ta pensionisüsteemist ei tea, kuigi on liitunud Hansapanga K3 fondiga. Liitus sellepärast, et pangas soovitas teller seda kui tema jaoks kõige tulusamat fondi. “Tean, et palgast läheb mingi protsent, vist neli, ja riik paneb ka midagi juurde. Midagi sellist igatahes,” lisas Kairi.

Seda Kairi teadis, et pensioni suurus sõltub palga suurusest ja kui ta pensionile jääb, saab ta kogutud raha kätte.

Kuidas pensionile jäädes raha kätte saadakse, seda ta aga täpselt ei teadnud, sest pole kunagi uurinud. Kuigi teda huvitab see, kuidas kogumisprotsess käib ja kuidas raha kätte saadakse, ei ole ta seda endale selgeks teinud.

“Kui läksin pangakaarti tegema, siis mulle öeldi, et tuleb ka II sammas ära teha. Pidin tegema, ta andis mulle valikuvõimaluse – kas teha I, II või III. Valisin teise, see pidi noortepärane olema. Tahaksin teada, kas see pensionivärk ikka töötab ja kas ma saan rikkaks,” rääkis teeninduskooli tudeng Taavi (20).

Taavi ei ole välja rehkendanud, kui palju ta pensioniks raha kogub. “Kogun pensioni 40 aastat, palgast maksan kaks ja riik paneb neli protsenti. Kokku teeb see 6 protsenti. Ei tea, midagi ikka tuleb, aga kui palju, seda ei tea. Tean vaid, et kogumist ja laekunud summasid saab internetist jälgida.”

Marko (17) teadis, et kui ta nii vanaks saab, siis hakkab pensionit jupikaupa kätte saama. Iga kuu natuke. “Eestis on kolm sammast, esimene riiklik, teise paned ise juurde ja kolmas on … ei teagi, mis see on,” jäi Marko pensionisüsteemi seletamisega hätta.

“Liitusin Hansapangas nii esimese kui ka teise sambaga,” ütles Liina (17). Seda, et Hansapangas II sambaga liitudes on tal kolm valikuvõimalust, ta aga ei teadnud. Ta liitus K3-ga, sest pangas nii soovitati. Mille poolest see erineb teistest fondidest, seda ta samuti ei teadnud.

Anti Ronk