Eesti
Filtreeri
Värsked andmed paljastavad pensionite tegeliku suuruse
Veebikonverents „Pensionipäev“ 12. märtsil
Niigi madal pensioni asendusmäär võib Eestis aastatega veelgi langeda
OECD: Eesti töötajaid ootab üks madalamaid pensioni asendusmäärasid EL-is

2023

Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni
Tänavune pensionitõus on 15 aasta suurim

2022

Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs 2022

Nestor tooks esimese pensionisamba iivet soosima

22.07.10 Postimees

Sotsiaaldemokraatide aseesimehe Eiki Nestori sõnul peaks pension sõltuma senisest enam laste arvust ja seda tuleks teha riikliku pensionisüsteemi ehk esimese samba kaudu.

Põhimõtteliselt saab seda teha tema sõnul kahte moodi. «Üks võimalus on tänast süsteemi edasi arendada laste pealt lisanduvaid staažiaastaid suurendades,» rääkis Nestor Postimees.ee’le.

Teine võimalus on n-ö lastepensioni kehtestamine, mis tähendab kindlat võrdset pensionilisa iga lapse pealt igale vanemale.

Nestori väitel näib see variant sotsidele isegi sümpaatsem, sest siis ei sõltu laste eest lisanduv pensioniosa varem teenitu suurusest.

Sündivuse kasvu ei mõjuta tema sõnul niivõrd tulevane pension, kuivõrd töö ja pereelu parem ühitamine ning laste kasvamise toetamine.

Tema sõnul on Eesti jäänud tegelikult mõnes asjas poolele teele.

«Praegu väärtustame lapse sündimist ja esimesi eluaastaid kõrgemalt kui järgnevaid. Esimene samm oli vajalik, kuid see ei anna piisavalt tulemust, kui ei ole vastaval arvul lasteaiakohti.»

Nestori nägemuses võiks ka riigi tugi laste kasvatamisel olla tõhusam – alates lastetoetuste suurendamisest neile, kellel seda tõepoolest vaja on, lõpetades huvialaringide jms kättesaadavaks tegemisega.

Eesti päästaks pensioniaugust see, kui siinsed inimesed saaksid rohkem lapsi, paraku aga soosib meie praegune pensionisüsteem just madalamat sündimust, väitis eilses Postimehes «Eesti inimvara raporti» toimetaja, inimgeograaf Garri Raagmaa.