Eesti
Filtreeri
Kes Eesti pensionisüsteemist kõige rohkem võidavad ja kaotavad?
Pensioniiga peaks 2020. aastaks olema 65 aastat
Teise samba fondid on kasvatanud vara viiendiku võrra
Fondivahetusel võidutses LHV
Nordea võttis üle ERGO pensionifondide valitsemise
Pensionifondide maht kasvas rekordkiirusel
SEB: veerand värsketest pensionäridest jätkasid tööl käimist

Neljas voor on hoo sisse saanud

27.05.05 Äripäev

Selle kuu pensionirubriigis tõin esimest korda välja ka nende teise pensionisamba fondiomanike seisu, kes liitusid kohustusliku pensionikindlustusega enne 31. oktoobrit 2004 ehk neljandas liitumisvoorus. Kokku liitus viimases voorus ligi 73 000 inimest ning püsiva sissetuleku olemasolul peaks nende inimeste kontodele olema laekunud praeguseks osakuid juba neljal korral.

Kuna viimases voorus liitunud on jõudnud osakuid koguda veel vaid suhteliselt lühikese aja jooksul, ei maksa imestada, miks neil näiteks esimeses voorus ehk enne 31. maid 2002 liitunutega võrreldes umbes kümme korda vähem raha on. Paari aasta pärast on vahe tõenäoliselt veel vaid kahekordne.

Teises voorus liitunutel, keda on kõikidest liitujatest kõige enam (168 000) on praeguseks kogunenud kontole ligi kahe kuu brutopalga suurune summa. Kolmandas voorus liitunud on jõudnud täpselt ühe kuupalga suuruse summa juurde.

Lehekülje allservas oleva edetabeli aluseks oleme võtnud 10 000kroonise brutopalgaga töötaja, kellelt liigub iga kuu pensionisambasse 600 krooni (2+4% brutopalgast).

Raha fondi laekumise päevaks on võetud antud päev kuus, mil fondide maht on kõige rohkem kasvanud ehk päev, mil fondiomanik on kõige tõenäolisemalt osakud kontole saanud (viimaseks päevaks oli 16. mai).

Samas oleme arvestanud fondiosakute välja­laske- ja tagasivõtmistasudega, mistõttu veidi kehvemas seisus on suuremate sisenemis- ja väljumiskuludega fondid.