Uudised

Valitsus kavatseb järgmise nelja aasta jooksul tõsta keskmist pensioni umbes 900 krooni ehk ligi poole võrra, et viia pensionide suurus kooskõlla Euroopa sotsiaalharta nõuetega.

Eile õhtul valitsuse kabinetiistungil heaks kiidetud plaani kohaselt peab praegune umbes 2000 krooni suurune aasta keskmine pension nelja aasta jooksul suurenema peaaegu 3000 kroonini.

Kolmsada krooni sellest summast annavad erakorralised pensionitõusud iga aasta 1. juulil, mil keskmist pensioni tõstetakse saja krooni võrra.

Pool sellest summast lisandub baaspensionile, pool jõuab pensionärideni tööaasta hinde kaudu, millega lisandub 1,13 krooni iga tööaasta kohta.

Lisaks jätkub ka pensionide tõstmine praegu kehtiva indeksi järgi, kuid muutub indeksitõusu aeg, mis seni on olnud 1. aprill.

Tuleval aastal on erandlikult kaks pensionitõusu – 1. aprillil indeksitõus (ca 135 krooni) ja 1. juulil erakorraline pensionitõus (100 krooni), edaspidi aga on mõlemad pensionitõusud korraga 1. juulil.

Peaminister Juhan Parts ütles eile pressikonverentsil, et peab valitsuse pensionikava sotsiaalselt õiglaseks, tulevikukindlaks ja tasakaalukaks.

Miinus pöördub plussiks

Suuremate pensionide maksmine eeldaks Partsi sõnutsi sotsiaalmaksu tõstmist, mis lämmataks majanduse ja halvendaks rahva elujärge.

Rahandusminister Taavi Veskimäe hinnangul tagab valitsuse plaan pensionide püsimise vähemalt Euroopa sotsiaalhartas kirjeldatud tasemel (40% meeslihttöölise keskmisest palgast), hoiab riigieelarve tasakaalus ning tõotab kiiret majandusarengut ka tulevikus.

Liiga säästliku pensioniindeksi tõttu praegu pensionikassase kogunenud 1,7 miljardi kroonine reserv hakkab valitsuse pensionikava jõustumise korral kiiresti kahanema.

Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on pensionikassas aastatel 2007-2014 koguni puudujääk, aga et konservatiivset pensioniindeksit ei muudeta ja erakorralisi pensionitõuse enam ei tehta, jõuab kassa tasapisi taas plussi.

Rahvaliit vaidleb

Valitsuses kõige enam pensionide suurendamise eest võidelnud Rahvaliidu esimees Villu Reiljan teatas pressiesindaja Agu Uudelepa vahendusel Postimehele, et Rahvaliit peab eile heaks kiidetud kava vastuvõetavaks kompromissiks.

Rahvaliit peab pensionikava heaks küljeks valitsuse tahet tõsta järgmise viie aasta jooksul pensione hindadest kiiremini.

Kõige enam valmistab Rahvaliidule muret aga see, et pensionikassast võetakse raha ka kogumispensioni makseteks tulevastele pensionäridele.

«Me leppisime sellega suurte sügavate raskustega,» sõnas Uudelepp, «ja oleme endistviisi seisukohal, et see on vanema põlvkonna välja teenitud raha, mis nende käest ebaõiglaselt ära võetakse.»

Eesti pensionäride ühenduse juhi Sven Pärna sõnul ei pea ka pensionärid valitsuse pakutavat saja krooni suurust erakordset pensionitõusu piisavaks lahenduseks. «Pakkumine on nagu eelmine kord, kui me maipühade ajal kirjutasime avaliku pöördumise, pärast mida anti juulist 100 krooni lepitusraha,» märkis ta.

Riigikogule 25 000 protestikirja üle andnud pensionäride ühendus tahab, et muudetaks indekseerimist ja pensionikassasse kogunev raha pensionäride vahel välja jagataks.

Mida arvate valitsuse pensionikavast?

Siiri Oviir
endine sotsiaalminister (Keskerakond)

Sisuliselt pensionäri olukord ei parane, vaid hoopis halveneb, sest käibemaks kasvab ja sööb pensionitõusu ära.

Kevadel lubas valitsus, et muudab pensioniindeksit. Seda lubadust ei ole täidetud.

Kui praegugi valitsusliitu kuuluv Siim Kallas oli rahandusminister, lubas ta Riigikogu ees pensionireformi kaitstes, et pensioni teise samba ehk kogumispensioni makseid ei võeta pensionikassa arvelt. Sedagi lubadust ei ole täidetud. Pensionireform on pandud praeguste pensionäride õlule.

Minu meelest on see inimvihkajalik ideoloogia ja kuritegelik käitumine. Kui riik käitub nii oma vanaemadega, kus on siis garantii, et ta ei käitu samamoodi emade ja lastega?

Eiki Nestor
endine sotsiaalminister (Mõõdukad)

Valitsuse plaanis pole loogikat. Nad teevad korraga mitut asja ja vales järjekorras. Õigem oleks teha üks erakorraline pensionitõus, mis viib pensioni suuruse vastavusse Euroopa sotsiaalkoodeksi nõuetega. Seejärel aga tuleks muuta pensioniindeksit nii, et indeks hoiaks pensioni suurust sotsiaalharta nõuete tasemel ilma erakorraliste pensionitõstmisteta. Siis ei ole vaja poliitikutel igal aastal arutada, kas ja kui palju pensioni tõsta.

Uue indeksi määramise aluseks võiks olla sotsiaalmaksu laekumiste kasv. Kuid seda üksnes juhul, kui poleks tulumaksukärpeid, mis külmutavad palgad mitmeks aastaks ja piiravad ka sotsiaalmaksu laekumist. Seepärast pean õigemaks, kui indeksi aluseks oleks kas sotsiaalmaksu laekumise kasv või tarbijahinnaindeksi tõus sõltuvalt sellest, kumb on parajasti suurem.

Kalle Muuli,
erikorrespondent