Eesti
Filtreeri
Paanikalaine piitsutab pensionifonde
Investor: pensionisamba remont on pealiskaudne

2015

Kõik Eesti progressiivsed pensionifondid jäid lõppeval aastal plussi
Peeter Tammistu: Eesti mehe pensioniplaan ehk pension postuumselt
Inflatsioon ei lase meie pensionifondidel särada
Nestor: teine sammas pole mõeldud pensioni suurendamiseks
Eesti hakkab pensione maksma üle maailma

Mitmel Eesti pensionifondil on vara võlakriisis riikides

28.07.11 E24 Majandus

Mitu Eesti pensionifondi on investeerinud oma vara nn PIIGS riikide (Portugal, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Hispaania) võlakirjadesse, kuid siiski mitte suurel määral.

LHV pensionifondide juht Andres Viisemann:«LHV pensionifondid on investeerinud Itaalia riigi, Telefonica ja Fiati võlakirjadesse. Nimetatud investeeringud on kokku 5,2 miljonit eurot, mis moodustavad 4 protsenti fondide mahust.»

Swedbank: «II samba pensionifondide maht on eilse [13.07] seisuga 499,62 miljonit eurot ning Itaalia võlakirjade osakaal sellest ligi 3,7 protsenti. III samba pensionifondide maht on eilse seisuga 56,55 miljonit eurot ning Itaalia võlakirjade osakaal sellest ligi 1 protsenti.»

Nordea kommunikatsioonijuht Jane-Liina Liiv: «Nordea pensionifondid ei oma investeeringuid Euroopa võlakriisi kõige problemaatilisemate riikide Kreeka ning Iirimaa võlakirjadesse, kuid läbi erinevate investeerimisfondide on meie portfellis vähesel määral Hispaania ja Itaalia valitsuste võlakirju, mis moodustavad kokku 1,4 protsenti kõikide Nordea pensionifondi varadest.»

ERGO: II samba pensionifondis 2P1 on nimetatud riikide võlakirjade osakaal 1,15 protsenti ning fondis 2P2 0,22 protsenti.

SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu: «SEB pensionifondides loetletud riikide võlakirju pole.»

Sampo panga turundus- ja kommunikatsioonidirektor Anneli Rõuk: «Sampo pensionifondid ei oma positsioone üheski nimetatud riigis.»

Ülaltoodud andmed on eelmise nädala seisuga, Swedbanki puhul üle-eelmise nädala seisuga.

Eestis tegutsevate pankade varadest oli Eesti Panga andmetel kuu keskpaigas seotud PIIGS riikidega kokku 0,2 protsenti.

Laura Raus