Uudised

Sampo Panga säästmis- ja investeerimisvaldkonna spetsialist Peeter Schamardin kirjutab Danske Capitali uudiskirjas, et alates 2012. aastast saavad tööandjad teha sissemakseid töötajate nimel avatud täiendava kogumispensioni lahendustesse ning olukorras, kus riiklikud pensionisüsteemid satuvad järjest suureneva surve alla ja väga paljudel inimestel pole pikaajalisi sääste üldse või piirduvad need teise pensionisambaga, väärib igasuguse uue hoiustamisstruktuuri loomine muidugi kiitust.

Tööandja pension on mõnes mõttes ebatäpne nimetus, kuid kokkuleppe korral võime seda ka niimoodi nimetada. Miks? Pensioniraha sissemaksed ei pruugi sisuliselt tulla tööandja arvelt.

Skeemi rahastamiseks on kolm võimalust:

1. Töötaja palga arvelt. Palk ei muutu, kuid osa sellest liigub tööandja ja töövõtja kokkuleppe alusel töötaja pensionifondi. Samaväärne on olukord, kui töötaja asendab individuaalse kolmanda samba sissemaksed tööandja skeemiga.

2. Tööandja arvelt. Tööandja tõstab palka (või maksab preemiat) ning kannab selle töötaja pensionifondi.

3. Kombineeritud skeem, kus osa rahast tuleb töötaja ja osa tööandja arvelt.

Esimene ja kolmas skeem, kus kas või väike osa pensionifondi suunatud rahast tuleb praeguse palga arvelt, eeldavad alati vastastikust ja iga töötajaga individuaalselt saavutatud kokkulepet.

Teine variantki (100% tööandja arvelt makstav), vaatamata sellele, et ettepanek võib tulla üksnes tööandja initsiatiivil, eeldab kokkuleppeid töötajaga.

Täiendava kogumispensioni nn. „tööandja pensioni” skeem saab toimida ainult siis, kui mõlemad osapooled soovivad ühiselt koguda töötaja tuleviku tarbeks raha vabatahtlikku pensionifondi.

Nii näiteks võib lihtsalt läbi kukkuda skeem, kus tööandja teatab, et palka küll ei muudeta, kuid kõigile töötajatele makstakse edaspidi teatud summa otse kolmandasse sambasse. Kuna vabatahtlikud pensionifondid võimaldavad igal ajal pensionisamba rahaks teha, ei takista töötajat miski sissemakse tegemisele järgneval päeval raha välja võtmast.Seega toimib siiski kõik vabatahtliku kokkuleppe alusel ning kõige tõenäolisemalt sellised lahendused, kus tööandja saab pakkuda igale oma töötajale valikut: kas palgatõus või kolmas sammas või natuke ühte ja teist.

Kui asendada senine, töötaja individuaalsete sissemaksete skeem tööandja pensioniga, ei muutu rahaliselt ei töötaja ega tööandja jaoks midagi (eeldusel, et tööandja ei muuda kolmandasse sambasse makstavat summat). Raha ei teki juurde ega jää vähemaks. Kokkuhoidu ei saavutata ka maksude pealt. Ei muutu töötuskindlustuse ega teise samba maksed, sotsiaalmaksust rääkimata.

Tööandja poolsete maksete tegemine töötaja kolmandasse sambasse muudab tööandja jaoks töötajale maksete tegemise protsessi teatud määral keerukamaks, sest sellist pensioniskeemi kasutades on tarvis teha töötaja põhiseid regulaarseid makseid töötaja poolt valitud pensionifondi(desse) ning täita õigesti ka esitatavad deklaratsioonid.
Töötaja peaks endale selgeks tegema kolmanda samba põhimõtted ning valima (kas iseseisvalt või nõustamise abil) välja sobivad lahendused, millesse raha koguda.

Varasemaga võrreldes muutub rahade liikumise osas vaid ajaline pool. Uue – „tööandja skeemi” – järgi tehtud sissemaksetelt ei maksa riik töötajale järgmisel aastal tulumaksu tagasi, sest tulumaks jäetakse kohe võtmata. See tähendab, et tööandja skeemi korral ei pea töötaja osa oma raha Maksu- ja tolliameti kätte järgmise kevadeni hoiule andma, vaid saab seda kohe kasutada.

Vahet pole ka sissemakse limiidi kasutamises. Nimelt saab kolmandasse sambasse tulumaksuvabalt sisse maksta kuni 15% maksustatavast sissetulekust, kuid maksimaalselt 6000 eurot aastas. Pole vahet, kas sissemaksete limiit täitub individuaalsest skeemist, tööandja skeemist või nende kahe kombinatsioonist.

Tööandjale on kasud kaudsed. Kui tööandja tegutseb õigesti, suurendab pensioniskeemi kasutusele võtmine töötajate motiveeritust ja lojaalsust. See eeldab, et tööandja lepib iga töötajaga individuaalselt kokku, kas skeemi kasutatakse või mitte ning millise summa osas. Igasugune surve tööandja poolt teeb kasu asemel kahju.

Teine kaudset laadi kasu seisneb selles, et töötajate pensionisambasse makseid tegev tööandja saab end avalikult esitleda kui sotsiaalselt vastutustundlikku ettevõtet. Esimesed sellelaadsed pressiteated on kohalikus meedias juba avaldatud. Börsil noteeritud ettevõtete sotsiaalset vastutusvõimet jälgitakse ning paljud investorid eelistavad valikute korral neid emitente, kelle social responsibility näitajad on kõrgemad. Seetõttu võiks tööandja pensioni sihtgruppi kuuluda ja teerajajateks olla eelkõige need ettevõtted, kelle jaoks on oluline vastava kuvandi loomine ja hoidmine.

Teoreetiliselt on raha rohkem väärt nüüd kui tulevikus. Selle teadmise põhjal on töötajal kasulik vahetada individuaalne täiendava kogumispensioni skeem tööandja skeemi vastu. Sel juhul ei pea ta kolmanda samba sissemaksete pealt saadavat tulumaksutagastust ootama järgmise kevadeni, vaid piltlikult öeldes saab selle kätte igal palgapäeval, vastavalt sambasse makstud summadele. Kes raha nüüdisväärtuse teooriast ei hooli ja eelistab igal kevadel tulumaksu tagasi saada, võiks pigem jätkata senise individuaalse kolmanda samba skeemiga.