Eesti
Filtreeri
VILLU ZIRNASK: Pensionikogumisse pole täit vabadust vaja
60 770 inimest otsustas vahetada pensionifondi
Swed kaotas, väiksed võitsid
Neljandik liitunutest jätkab pensioni II samba sisemakseid
Kunsing: meie tulemus on okei
LHV: oleme enda vastutusest teadlikud
Swedbank hüvitab tekitatud kahju ka fondi vahetajatele

Ministeerium: pensionifondide vahetamise piirangud on põhjendatud

03.11.09 Eesti Päevaleht

Rahandusministeerium peab kehtivaid pensionifondide vahetamise piiranguid põhjendatuks, kuna II samba pensionifonde tuleks vaadelda kui pikaajalist investeeringut.

Konkurentsiamet soovis ministeeriumilt saada selgust, miks II samba pensionifondide vahetamine on ajaliselt väga piiratud.

Praeguse korralduse näol on konkurentsiameti hinnangul tegemist tõsise piiranguga tarbijate vabadusele ja sellest tulenevalt ka fondihaldurite vahelisele konkurentsile.

Vastuses konkurentsiametile ütles rahandusministeerium, et teise samba eesmärk on tagada koos esimese sambaga vanaduspensionäridele adekvaatne pensionide tase pikas perspektiivis, maandades eelkõige demograafilistest trendidest tulenevaid riske meie pensionisüsteemile.

Pensionfondi varade investeerimisel peaks pensionifondi fondivalitseja ministeeriumi hinnangul seetõttu lähtuma pikaajalisest investeerimishorisondist, kuna liialt sage fondiosakute vahetamise lubamine sunnib fondivalitsejaid investeerima pigem lühiajaliselt ja likviidsematesse varadesse, mida on võimalik kiiresti realiseerida.

Klientide kaotuse kartuses võib fondivalitsejate jaoks saada tähtsamaks paremate lühiajaliste investeerimistulemuste saavutamine, mis pikemas perspektiivis võib osakuomanike jaoks olla tootluse mõistes pigem kahjulikum.

Sagedama pensionifondide vahetamise lubamine annab ka osakuomanikele eelkõige vastupidise signaali, võimaldades neil pensionifondide tiheda vahetamisega püüda leida parimat lühiajalist tulemust.

“Arvestades keskmise osakuomaniku finantshariduse tasemega, ei pruugi erinevatel põhjustel (nt keskmine osakuomanik ei suuda tõenäoliselt analüüsida pensionifondi investeeringuid samal tasemel kui fondivalitseja, keskmine osakuomanik teeks oma investeerimisotsuseid minevikuandmete põhjal ning hilineb otsuste tegemisel – näiteks müüb siis kui finantsturud on languses ja ostab siis kui finantsturud on tõusufaasis jne) selline püüe fondivalitsejaid n-ö üle kavaldada olla II samba kui süsteemi tulemuslikkuse aspektist kõige mõistlikum,” leidis ministeerium.

Ministeerium märkis, et eelmise aasta oktoobris vastuvõetud seaduse muudatuste kohaselt muudeti oluliselt II samba pensionifondide tasude süsteemi. Pensionifondi osakute väljalasketasude ärakaotamine 2011. aastast ja tagasivõtmistasude osaline ärakaotamine muutis pensionifondide osakute vahetamise isiku jaoks atraktiivsemaks, kuna vahetamisega seotud kulud vähenevad. Samas tihedam ja massilisem fondide vahetamine kindlasti suurendab tervikuna kogu süsteemi kulusid, seda nii otseselt kui kaudselt.

Kuni 2010. aastani saab kohustusliku kogumispensioniga liituda veel ka vabatahtlikus korras. Kuna vabatahtliku liitumise ajaline raamistik on sarnane pensionifondide vahetamise omale – avaldused jõustuvad üks kord aastas jne -, siis muutuks vahetamise või ümbersuunamise reeglite muutmisel kogu süsteem märksa keerulisemaks.

Rahandusministeeriumil on muuhulgas käsil kohustusliku kogumispensioni süsteemi analüüs ja seda eelkõige finantskriisi mõjude valguses. Antud analüüsi raames käsitletakse muuhulgas ka pensionifondide vahetamise temaatikat ning kaalutakse võimalusi muuta pensionifondide vahetamist sagedamaks, kahjustamata seejuures märkimisväärselt pensionifondide investeerimise pikaajalise tootluse eesmärki.

Analüüs ja sellest tulenevad ettepanekud peaksid valmima hiljemalt käesoleva aasta lõpuks.