Eesti
Filtreeri
Robert Kitt: pensionisammaste uuring jätab rida kulusid arvestamata
Eestlane maksab kõrgeimat pensionifondi valitsemistasu
Pensionäri leivakoorik tõotab pisut paksemaks muutuda
Pensionisammastele veel toetuda ei anna
Suurenevad päästeteenistujate riiklikud vanaduspensionid
Suuremad pensionid pääsevad tulumaksust
Parts käib välja idee pensionilisast kinnisvara tagatisel

Milline pensionifond toodab suurimat tulu?

04.09.03 Eesti Päevaleht

  • Ühe aasta põhjal on ennatlik teha lõplikke järeldusi
  • Pensionikogumist võib võrrelda maratonijooksuga

Milline pensionifond toodab suurimat tulu? See küsimus on aktuaalne alates käesoleva aasta kevadsuvest, mil enamikul II samba kogumispensioni fondidel möödus esimene tegutsemisaasta.

Adekvaatse vastuse saamist raskendab aga tõsiasi, et üks aasta on finantsmaailmas väga lühike periood ning kõikvõimaliku majandusstatistika aluseks peaksid olema vähemalt kolme aasta andmed.

Kummaline metoodika

Pensionifondide edukuse mõõtmisel on hakatud kasutama kummalist metoodikat, mis ei väljenda mitte fondi tootlust, vaid eeskätt soovi fondi promoda. Nii lähtutakse fondide tulemuslikkuse määramisel kindla perioodilisusega sissemaksetest ning kindla suurusega laekumistest.

Praktikas aga laekuvad klientide maksed näiteks puhkuste, preemiate või igakuiste tulemuspalkade mõjul nii eri aegadel kui ka eri summades. Pilti moonutab veel ettevõtete ja maksuameti vahel toimuv asjaajamine. Nii hakkas käesoleval aastal teises liitumisvoorus liitujate raha fondi kogunema seaduse järgi veebruarist. Aga mitmesugustel põhjustel – näiteks ettevõtetes valesti täidetud deklaratsioonid ja nende alusel maksuametile üle kantud vigased maksud, ettevõtte võlad maksuameti ees jms – viibis raha laekumine fondi ning laekumised märtsi- ja aprillikuus sisaldasid juba mitme(te) kuu(de) tasusid.

Lihtne on avalikkust eksitada väitega, et kõige suurem fond on ühtlasi ka kõige tulusam fond. See oleks nagu inimese pikkuse põhjal tema võimete ja oskuste üle otsustamine. Loomulikult on suurte fondide arvud absoluutväärtustes suuremad (pikk paistab rahva seas hästi silma), aga tulemuslikkus kliendi seisukohalt on nii mõnelgi väiksema mahuga fondil parem (ka lühike võib-olla nutikas).

Pensionifondide tulemust on õige mõõta nende tootluste ning erinevate riski/tulu suhete alusel. Kuna ühe aasta põhjal ei ole ka riski/tulu näitamine adekvaatne, jääb tootluse näitamine hetkel ainsaks korrektseks viisiks pensionifondide tulemuste määramisel.

Edu üle ühe protsendi

Sampo Pension 50 tootlus esimesel tegutsemisaastal oli 8,9 protsenti. Edestasime lähimat konkurenti esimesel aastal rohkem kui protsendiga. Spordis öeldakse selletaolise edumaa puhul – konkurentsitult liider.

Jah, olen nõus, et ühe aasta tulemuste põhjal on liig ennatlik teha lõplikke järeldusi. Oma iva on nende analüütikute jutus, kes võrdlevad pensionikogumist maratonijooksuga (muide, 18-aastane kohustusliku pensionikindlustuse sõlmija kogub pensioniraha keskmiselt 42 aastat – ning ka klassikaline maraton on 42 kilomeetrit). Siin saan viidata meie emafirma, Soomes tegutseva Sampo panga rohkem kui 100-aastase pensionikogumise kogemusele. Just see unikaalne kogemus, mis rahvusvaheliselt hõlmab üle 700 000 pensionikoguja ja saaja, lubab meil eeldada fondide head käekäiku ka edaspidiseks. Lisaks võib meie klient, kes liitub pensionifondiga Sampo Pension 50, olla kindel, et sõltumata sellest, kuidas läheb fondil 2004. aastal –Sampo Pank maksab tema kasvuhoiusele 10-protsendist lisaintressi, mille arvestuse aluseks on laekumised kohustuslikku pensionifondi.

Peeter Schamardin,
Sampo Varahalduse arendusjuht