Milleks III sambale lagi?
Terves maailmas räägitakse aina enam pensioniea tõstmisest, sest praegused pensionisüsteemid ei võimalda väärikaid pensione, kuna inimeste eluiga (pensionäride arv) kasvab väga kiiresti. Riigid tegelevad aktiivselt sellega, et leida häid lahendusi, suurendamaks pensionisääste. Samal ajal mõeldakse aga Eestis hoopis piirata pensioniks säästmist, kuna tulumaksu tagastusele plaanitakse panna 4000 euro suurune piirang. See muudatus kahjuks just pärsiks arengut.
Seaduseelnõu seletuskirjas põhjendatakse seda sellega, et pensioni III sammas ei tohiks olla maksuoptimeerimise keskkonnaks või lihtsalt rikastele optimeeritud keskkond. Rikkaks kvalifitseerub seletuskirja kohaselt isik, kelle aastane sissetulek on 417 200 krooni või rohkem. Siinkohal jätan lugejale vabad käed mõelda, kas sellises suurusjärgus sissetulek on rikkuse näitaja või mitte. Näiteks Eestile lähimas eurotsooni riigis Soomes on keskmine aastane sissetulek ligi 35 000 eurot ehk 547 600 krooni.
Maksuoptimeerimise argument mõjuks veenvana juhul, kui meie pensionisambad oleksid küpsed ja inimeste teadlikkus pensionikogumise süsteemist kõrge. Vaadates aga praegust statistikat, on Eestis pensioni III sambaga liitunud umbes 130 000 inimest. Vajadus pensioniks säästa oleks aga ligi 600 000 inimesel.
Julgen arvata, et ka riigil on vaja teha veel palju tööd selles suunas, et teadvustada inimestele pensioniks kogumise vajalikkust. Paljud tänased tegusad inimesed lihtsalt ignoreerivad pensionipõlve vajadustele mõtlemist, me pole veel selle mõttemudeliga harjunud. Kui selle peale aga mõtlema hakatakse, on vaja teha suhteliselt lühikese aja jooksul suuremaid makseid, et adekvaatne säästusumma kokku saada.
Kõrvutades meie tulevaste pensionäride ettevalmistust pensionipõlveks senise kogemusega, kus vaid väike osa eestimaalastest on midagi vabatahtlikult säästnud, ei tohiks me rakendada 4000eurost lage pensioni III samba sissemaksetele.
Lisaks ei sobi summaarne lagi inimesele, kelle aastatulu on ebaühtlane. Oletagem näiteks, et isik töötab projektipõhiselt ning teenib tänavu summa, millest kavatseb elada järgmised neli aastat. On loogiline arvata, et sellisel juhul soovib ta tänavu paigutada oma pensionifondi järgmise nelja aasta sissemaksed. Plaanitav piirang hakkab neid ahistama.
Koos eelnõuga avaldatud vabatahtliku pensionikogumise statistika kinnitab põhjariikide kogemust, et inimestel on võimalik suuremaid summasid pensioniks kõrvale panna alles üle 40aastastena. Noortel on põhitähelepanu enese harimisel, eluaseme soetamisel, pere loomisel ja teistel sel eluperioodil olulisel asjadel. Mitme kohustuse kõrval on säästmisvõimalused paljudel piiratud. See-eest vanemana on rohkem võimalusi investeerida. Kui 20selt on keeruline isegi 5% kõrvale panna, sest sissetulek on väike, siis 40selt, mil kogemused ja sissetulekud suuremad, peabki rohkem investeerima.
4000 euro suurune lagi piirab paljude inimeste võimalusi pensionieaks valmistuda, mis on aga põhimõttelises vastuolus pensionireformi kontseptuaalsete alustega. III pensionisamba roll on tagada ju piisav sissetulek pensionieas. Inimeste praegused vabatahtlikud säästud ei anna põhjust riigi toe vähendamiseks.
4000 euro suuruse lae seadmine oleks ilmselge ülereageerimine üksikutele ülisuurtele III samba sissemaksetele, millega karistame hoopis tegusaid Eesti inimesi. Pikemas perspektiivis on sellel kallis hind nii inimesele kui ka riigile.
Loo autor:
Angelika Tagel
Nordea Pensions juhatuse esimees