Uudised

Eesti, nagu ka teised Euroopa riigid, on vananeva rahvastikuga riik, kuid võrreldes teiste riikidega ei ole meie pensionisüsteem ja üldine jõukus jõudnud teistega samas mahus „küpseda“. Maailmapank on öelnud, et rahvastiku demograafilise koosseisu muutumise tõttu ootab ka teisi riike ees pensionide paratamatu vähenemine või siis väga oluline pensioniea tõus, kirjutab sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Kristiina Selgis.

NB! Siin ja edaspidi kirjeldatavad muudatusettepanekud EI PUUDUTA praegusi pensionäre.

Eesti pensionid on aga juba praegu lõviosas sellise suurusega, et nende vähendamisest ei saa olla juttugi. Töötajate ja pensionäride suhte prognoos näitab, et kui viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis aastaks 2060 jõuab see alla 1,3, arvestades ka pensioniea tõusu kuni 2026. aastani. Tööealiste ja pensionäride suhe jõuab prognooside kohaselt 2060. aastaks 1,5 tööealise inimeseni ühe pensionäri kohta. Selline areng tooks omakorda kaasa pensionide vähenemise, sest pensioni maksjaid on vähem, pensionäre aga oluliselt rohkem.

Vaja on rohkem töötajaid

Pensionide suurendamiseks on vaja muuta pensionäride ja töötajate (ehk maksumaksjate) osakaalu. Kust töötajaid juurde leida? Üks võimalus on vanemaealised inimesed ise. Nimelt, praegu lähevad peaaegu pooled inimesed vanaduspensionile ametlikust pensionieast tunduvalt varem, keskmiselt 61 aasta ja 5 kuu vanuselt. Ligi viiendik vastsetest pensionäridest läksid 2015. aastal pensionile ennetähtaegselt, st kuni kolm aastat enne pensioniiga. 12% uutest pensionäridest lähevad pensionile 5 kuni 25 aastat enne pensioniiga. Need on inimesed, kes on töötanud kas Nõukogude Liidu ajal tervistkahjustavaks peetud töökohtadel (nt keevitaja või töödejuhatajana) või näiteks baleriini, politseiniku või kohtunikuna.

Eluea pikenemine teeb pensionipõlve väga pikaks

Lisaks sooduspensionäride varasele pensionile minemise võimalustele hakkab peagi ka üldine pensioniiga tulenevalt eluea pikenemisest madalaks jääma. Eesti meeste ja naiste pensioniiga on praegu 63 aastat ja see tõuseb alates 2017. aastast üheksa aasta jooksul 65-le. See võimaldab naistel olla pensionil keskmiselt 22 aastat ja meestel 16 aastat. Kui pärast 2026. aastat pensioniiga enam mitte tõsta, siis vastavalt oodatava eluea prognoosidele saavad naised aastal 2060 olla pensionil juba 25 aastat ja mehed 21 aastat.

Pikenevale pensionipõlve kõrval on küsimus ka pensionide adekvaatsuses ehk piisavuses ning jaotuses ehk solidaarsuses. Kui praegu moodustab aritmeetiline keskmine netopension keskmisest netopalgast ca 43%, siis tulenevalt demograafilisest situatsioonist – järjest vähem töötajaid ja järjest pikem pensioniloleku aeg – hakkab see näitaja järgnevate aastakümnetega langema. Kuna pensioni suurus sõltub järjest enam makstud sotsiaalmaksust, aga ametlik palgatulu on väga varieeruv (ca 75% töötajatest teenib alla riigi keskmise palga), hakkab aritmeetilise keskmise pensioni kõrval veel kiiremini langema mediaanpension. See tähendab, et praegu madalamat palka saavad inimesed hakkavad tulevikus saama ka väga madalat pensioni ning ebavõrdsus kandub üle ka vanaduspensionile.

Väheneva tööjõu tingimustes ei saa aga Eesti endale lubada järjest pikemat pensionil oleku aega. Ka vanemaealiste endi heaolu sõltub uuringute järgi oluliselt ühiskondlikust aktiivsusest ehk kestvast osalemisest ühiskonnas, majandus-, kultuuri- ja igapäevaelus, säilitades oma autonoomiat ja iseseisvust.

Seega on riigil valida maksude tõstmise, riigilaenu võtmise, madalamate pensionide või kõrgema pensioniea vahel. Sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi poolt valminud ja 15. septembril Vabariigi Valitsusele esitatav riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse analüüs soovitab viimast ehk pensioniea tõusu.

Kristiina Selgis, sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht