Uudised

Euroopa Parlamendis arutatav soolise võrdõiguslikkuse teema võib tulevikus hakata vähendama meeste pensione ja tõsta riskide vastu kindlustavate naiste kindlustusmakseid.

Euroopa seadusandjad murravad parasjagu pead soolise võrdõiguse teemadel. Järgmisel nädalal peaks oma seisukoha teatavaks tegema ka Eesti valitsus, kuid määrava tähtsusega on ikkagi Euroopa Parlamendis tehtav.

Eesti Kindlustusseltside Liit märgib, et käimas olev eelnõu tingib soolist diskrimineerimist kindlustussektoris ning löögi all on ka pensionireformid.

Kui praegu kasutatakse vabatahtliku pensionisüsteemi (III sammas) alusel pensionide väljamaksmisel naiste ja meeste puhul erinevat suremustabelit, siis soolise võrdõiguslikkuse direktiivi eelnõu kohaselt tuleks hakata kasutama ühist (ingl k unisex) suremustabelit. Senini lühema võimaliku eluea tõttu naistest suuremat pensioni saavatel meestel võib tulevikus see eelis kaduda.

Mehed elavad vähem ja saavad rohkem pensioni

Praegu pakutakse näiteks Ühispanga Elukindlustuses III sambasse miljon krooni kogunud 63aastasele mehele elu lõpuni 5300kroonist pensioni. Samade kriteeriumitega naistele aga 622 krooni vähem. Kui meeste ja naiste suremustabel lüüakse kokku, võrdsustuvad pensionid ning kindlustusseltside sõnul võidakse riski lisandumise tõttu hakata maksma kõigile nn naiste pensioni.

Meeste ja naiste võrdsustamise korral muutuks naistele aga kallimaks surma- ja õnnetusjuhtumite vastu kindlustamine, kuna meeste risk on nende tegurite osas kõrgem.

Ühispanga Elukindlustuse ja Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul pole ta tabelite ühtlustamise poolt. “Sel puhul võetakse surmajuhtumi korral arvesse meeste suurem risk ja pensionide puhul naiste pikem eluiga,” kommenteeris ta.

Sellise olukorra tõttu on kindlustusseltsidel mõttekas naistele riski- ja meestele pensionitooteid müüa.

Kindlustussektor on muutuste vastu

Holst pakkus illustreeriva näitena välja, et kindlustusseltsid võivad tulevikus müüa surmariski, pakkudes toote ostjale pealekauba näiteks huulepulkasid. Samas püütaks annuiteetpensionit meelitada rohkem ostma mehi, pakkudes toote ostjale autokumme.

Holsti sõnul võitleb kogu Euroopa kindlustussektor soolise võrdõiguslikkuse eelnõu vastu, eriti just annuiteetpensionide ühtlustamise osas.

Riikliku pensioni (I samba) maksmisel sooerinevust ei arvestata. Samuti on kogumispensionide seadus määratlenud, et II pensionisamba maksmisel kohaldab kindlustusandja meeste ja naiste jaoks ühtset suremustabelit.

Kuigi Holsti sõnul vajaks teise samba väljamaksmispool (rakendub 2009. aastal) ülevaatamist, toetab ühiseid tabeleid praeguse süsteemi puhul see, et sealt ei saa välja astuda.

Kokkuvõtteks ütles Holst, et ei suuda kuidagi mõista sotsiaalministeeriumi väidet, kelle sõnul on sugu liiga ebamäärane faktor, et seda kindlustuse puhul arvesse võtta.

Sotsiaalministeeriumi võrdõiguslikkuse büroo juhataja Ülle-Marike Pappi arvates aga ei tohiks inimest lähtuvalt tema soost erinevalt kohelda. Pappi sõnul on soolise võrdõiguslikkuse süsteem rakendunud juba neljas Euroopa riigis.

“Inimene, kes läheb kindlustuslepingut sõlmima, peab saama võrdõiguslikku kohtlemist ning siin ei tohi arvestada grupierinevusi,” lisas Papp.

Pappi sõnul annaksid muutused võimalusi innovatsioonideks. “Ehkki kindlustusseltsid arvavad, et muutus toob juurde kulu ja teenused lähevad kallimaks, on see ajutine,” sõnas Papp. Meeste ja naiste suurt vanuseerinevust võrdõiguslikkuse spetsialist ei pelga ja nimetab fakti, et bioloogiliste ja füsioloogiliste erinevuste tõttu elavad naised meestest vaid 1,5–2 aastat kauem.

Küllalt ühepikkust eluiga prognoosib praegu pensionile minevatele ning vabatahtliku pensionisüsteemiga ka Ühispank. Kolmanda sambaga liitunud 63aastase naise elueaks arvestatakse suremustabeli põhjal 88,9 ja meestele 85,7 eluaastat.

Erinevalt soo ühtlustumisest võivad kindlustusseltsid tulevikus inimesi eristama hakata hoopis elustiili alusel.

Rahandusministeeriumi arvates võib see tekitada kindlustatul kiusatuse kirjutada pensionilepingusse, et ta on kirglik suitsetaja ja tarbib iga päev alkoholi, mille tulemusena peaks kindlustusandja talle kui tõenäoliselt keskmisest vähem elavale inimesele rohkem pensioni maksma. Subjektiivsete faktorite alusel inimese riski mõõtmist ei poolda ka Indrek Holst.

Raivo Sormunen