Uudised

Sotsiaalminister Marko Pomerantsi arvates tuleks muuta esimene pensionisammas praegusest solidaarsemaks, et vähendada suurtest palgavahedest tingitud suuri erinevusi tulevastes riigipensionides.

1999. aastal käivitunud isikustatud sotsiaalmaksu (ISM) arvestav riiklik pensionisüsteem pani palgatöötajate riikliku pensioni otsesesse sõltuvusse teenitavalt palgalt makstavast sotsiaalmaksu suurusest.

Kui varasem arvestati riigipensioni määramisel vaid töötatud aastaid, siis alates 1999. aastast jaotatakse palga suurusest otseselt sõltuvaid ISM-koefitsiente, mille arvust oleneb otseselt tulevase pensioni suurus.

Kui inimene teenib kogu oma tööaja jooksul keskmisest kolm korda rohkem palka, ulatuks tema riigipension praegustes väärtustes 5477 kroonini, samas kui miinimumpalka saanud inimese pension ulatub 1193 kroonini ehk on 4,5 korda väiksem.

Elamiseks liiga vähe

«Käärid esimeses pensionisambas muutuvad tulevikus väga suureks, mistõttu plaanime tasandusmehhanismi,» kinnitas Pomerants. «Kui leiame mõistliku lahenduse, siis võiks selle muutuse juba tänavu ära teha.»

Pomerantsi sõnul ei peaks see teema olema poliitiline küsimus, mida valimisvõitluses kasutada. «Oleks vaid päevi, küll teeks,» ütles Pomerants oma ideed tutvustades mõni päev enne Juhan Partsi valituse tagasiastumist.

Ametiühingute Keskliidu juhi Harri Taliga sõnul hakkab praeguse pensionisüsteemi jätkudes tulevikus suur osa inimesi saama vaid minimaalset ehk rahvapensioni. Aprillist on rahvapension 1056 krooni.

«Selleks, et pensionivalem tulevikus oma sisu ja mõtet ei kaotaks, tuleks seda muuta,» tõdes Taliga.

Pomerantsi sõnul püüab riik meelitada kõiki inimesi vähemalt alampalga eest tööle minema, et vältida töötutele erinevate riiklike toetuste maksmist. Samas saavad alampalga saajad iga tööaasta eest oma pensionikontole vaid kolmandiku keskmise tööaasta väärtusest.

Kui kõrgemapalgalised saavad niigi tänu teisele pensionisambale endale kindlustada suurema pensioni, siis madalapalgalistel on probleeme isegi minimaalseid elamiskulusid katva pensioni kogumisega.

«Ehk tuleb tulevikus mõelda sellele, et esimeses sambas on pensionid suhteliselt solidaarsed ja erinevus tuleb teisest sambast,» tõdes Pomerants.

Üheks lihtsamaks variandiks esimese pensionisamba solidaarsuse tõstmisel oleks pensionide baasosa tõstmine aastahinde osatähtsuse alandamise arvelt.

Selleks, et samal ajal inimesi ametlikult tööle motiveerida, tuleks sellisel juhul arvestada pensionide maksmisel ka tööstaaži.

Karm pensionivalem

Taliga sõnul on praegune rahvapensioni saamiseks vajalik 15-aastase tööstaaži nõue liiga madal, samas kui pensionivalem on ise vägagi karm. «Riigipensionile ligipääsu nõuet tuleks kergitada ja selle arvelt maksta kõrgemat pensioni,» pakkus Taliga.

Endine sotsiaalminister Eiki Nestor arvas samuti, et praegust esimese samba pensionivalemit tuleks solidaarsemaks muuta. «Seda tuleks kindlasti solidaarsemaks teha, sest praegused ebaõiglaselt suured palgavahed kanduvad tulevikus edasi ka pensionidesse,» põhjendas Nestor.

Kui suure osa peaks pensionide baasosa tulevikus keskmisest pensionist moodustama, ei osanud asjatundjad prognoosida.

Pensioni esimene sammas

• baasosa – määratakse valitsuse poolt (praegu 663,7 krooni)
• staažiosak – pensioniõigusliku tööstaaži aastate arvu (arvestatakse staaži kuni 1998. aasta lõpuni) ja aastahinde (praegu 37,31 krooni) korrutis
• kindlustusosak – isikustatud sotsiaalmaksu (ISM) koefitsientide (arvestatakse alates 1999. aastast) summa korrutatud aastahindega (37,31 krooni)
• baasosa moodustab praegu keskmisest pensionist 29 protsenti

Aivar Reinap,
majandustoimetuse juhataja