Uudised

Ministeeriumid on viimasel ajal hakanud aktiivselt tegelema pensionitemaatikaga. Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna esitab täna valitsuse kabinetiistungil riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse analüüsi ja teeb ettepaneku järjekordseks pensionireformiks. Rahandusministeerium esitas eile seaduseelnõu, mis alandab teise samba pensionifondide väljumistasu ja lihtsustab uute pensionifondide tulekut.

Sotsiaalkaitseministeeriumi ette pandav reformikava ei ole küll nii radikaalne kui näiteks sajandivahetusel toimunu, kui mindi üle kolme samba süsteemile, aga piisavalt julge, et seda võiks nimetada reformiks.

Kellelegi ei ole saladus, et Eesti vananeb ning tööealiste inimeste arv väheneb. Statistikaamet prognoosi järgi kahaneb meie rahvaarv praeguselt 1,3 miljonilt inimeselt 1,1 miljonile aastaks 2060.

Kuna inimeste eluiga pikeneb, siis pikeneb ka pensionil oleku aeg. Statistikaameti andmetel oli mullu Eesti naiste oodatav eluiga sünnimomendil 81,8 ning meestel 73,1 aastat.

Tööealiste osakaal väheneb aga drastiliselt. Kui praegu on iga pensionäri kohta 3,1 tööealist elanikku, siis 2060. aastaks kahaneb see näitaja poole võrra – iga pensionäri kohta tuleb vaid 1,5 tööealist.

Kui praegune süsteem jätkub, siis tuleks meil tulevikus suuremast pensionist suu puhtaks pühkida, sest pensionid hakkavad hoopis vähenema. Statistikaameti andmetel oli eelmises kvartalis keskmine vanaduspension 391,4 eurot kuus ning mediaanpension enam-vähem sama suur.

Mediaanpension on see, millest pooled pensionärid saavad suuremat ja pooled väiksemat pensioni. Kui midagi ette ei võeta, langeb aastaks 2050 keskmine pension 310 eurole (eeldusel, et praegused hinnad säilivad) ehk umbes viiendiku võrra ning mediaanpension veelgi madalamale – 290 eurole.

Peale selle järeldub analüüsist, et kui praegu erineb 20 protsendi kõige rikkama elanikkonna ja 20 protsendi kõige vaesema elanikkonna pension 1,7 korda, siis juhul kui pensionisüsteemi ei muudeta, kasvaks see erinevus aastaks 2050 neljakordseks.

Nagu öeldud, läheb minister Tsahkna valminud analüüsiga täna valitsuskabinetti ja teeb terve hulga ettepanekuid praeguse pensionisüsteemi muutmiseks. Tema sõnul on muudatuste tegemiseks aega maksimaalselt kümme aastat.

Kõige lihtsamini mõistetav, aga samas ka kõige enam kirgi küttev muudatusettepanek on tõsta pensioniiga 70 eluaastale. Siinkohal tuleb toonitada, et ei pensioniea tõstmine ega muud muudatusettepanekud puuduta praegusi pensionäre ega isegi pensioneelikuid. Praegu on pensioniiga 63 aastat ning juba praegu kehtiva seaduse järgi tõuseb see aastaks 2026 järk-järgult 65 aastale.

Kui valitsus otsustab siiski pensionisüsteemis muudatusi teha, ei tõuse pensioniiga üle 70 eluaasta enne 2027. aastat. Sinnamaani tõuseks pensioniiga aastaks 2040, mis tähendab, et nii vanalt lähevad pensionile 1970. aastal sündinud ja nooremad.

Lisaks pensioniea tõstmisele teeb ministeerium ettepaneku muuta pensionisüsteemi paindlikumaks, nii et inimesed saaksid valida ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmise soovi korral peatada, ilma et nad kokkuvõttes raha kaotaksid.

Veel soovitakse muuta pensionivalemit ehk valemit, mille järgi pensioni arvutatakse, ning pensionindeksit, mille järgi pensione tõstetakse, samuti kaotada soodustingimustel vanaduspensionid nii rasketes töötingimustes töötanuile kui ka inimestele, kes ei suuda enam teatud kutsealadel töötada.

Koostöös kaitseministeeriumi, siseministeeriumi ja justiitsministeeriumiga on valminud ettepanekud, mille järgi kaoksid üldiselt kaitseväelaste, politseinike ja prokuröride eripensionid, ent praegustel eripensioni saajatel ja teenistujatel need säilivad. Pensionitemaatikaga on aktiivselt tegelnud ka rahandusministeerium.

Eile hommikul valitsusele esitatud eelnõu näeb ette, et tulevikus langeks märgatavalt tagasivõtmistasu piirmäär, mis praegu on üks protsent. Tulevikus saaks see aga olema maksimaalselt 0,05 protsenti konservatiivsete pensionifondide ja 0,1 protsenti muude teise samba fondide puhul.

Peale selle näeb eelnõu ette kohustusliku ehk teise samba pensionifondi valitseja algkapitali miinimumsuuruse vähendamise kolmelt miljonilt eurolt ühele miljonile. Tsahkna sõnul tuleks pensionisüsteemi teist sammast vaadata kriitiliselt.

«Peame vaatama järgmiste aastate jooksul, mis teise samba fondidega saama hakkab. Kui tootlust ei hakka tekkima, kui konkurents ei too kaasa tegelikult tootluse tõusu, siis mina ei näe erilist mõtet panustada teise sambasse, eriti maksumaksja raha.»

«Pigem tuleks sajad miljonid eurod suunata sinna, kust tuleb tootlikkuse tõus, sinna, kust tulevad demograafilised lahendused: Eesti majandusse, Eesti teadusesse ja Eesti perepoliitikasse,» lisas ta.

FAKTIKAST

Sotsiaalkaitseministeeriumi ettepanekud pensionisüsteemi muutmiseks

– aastaks 2040 tõsta pensioniga 70 eluaastale ja edaspidi samas tempos oodatava elueaga

– võimaldada paindlikku pensioniiga

– muuta vanaduspensioni valemit

– muuta pensioniindeksit nii, et see sõltub ainult sotsiaalmaksu laekumise muutusest

– kaotada soodustingimustel vanaduspension ja väljateenitud aastate pension

– kaotada eripensionid