Uudised

Mullune kiire hinnatõus ja suur palgakasv lubavad valitsusel tõsta aprillist keskmist pensioni 3136 kroonini, mida on üle saja krooni enam, kui sotsiaalministeerium selle aasta alguses loota julges.

Kui sotsiaalmaksu laekumised suurenesid mullu 15,3 protsenti ja tarbijahinnad 4,1 protsenti, siis pensioniindeksi kasvuks kujunes 9,7 protsenti.

Valitsuskoalitsiooni varasema kokkuleppe järgi suureneb aprillist pension ka erakorraliselt – 127 krooni võrra. Kokku kasvab praegune 2742 krooni suurune keskmine pension aprillist seega 393 krooni võrra ehk 14 protsenti.

«Elu on edasi läinud, ka hinnad on tõusnud ja Eestil pole tegelikult muud valikut kui lisaks noortele ja edukatele aidata kaasaegse maailma tasemele lähemale ka terve Eesti arengusse oma panuse andnud põlvkonnad,» kommenteeris pensionitõusu sotsiaalminister Jaak Aab.

Pensionärid elevil

Kuigi aasta alguses prognoosis sotsiaalministeerium uueks keskmiseks pensioniks 3008 krooni, siis ülihea sotsiaalmaksu laekumine tõstab pensione 3136 kroonini.

Eile Tallinna Poska tänava eakate keskuses naistepäeva pidanud pensionärid olid pensionitõusust kuuldes rõõmsalt elevil, kuid samas tõdesid nad, et saadava lisaraha söövad suures osas ära hinnatõusud.

«On hea, et leidub ka raha pensionäridele juurde anda, sest väga raske on läbi ajada, arvestades üldist hinnatõusu,» rääkis Helve Raid. Tema sõnul annab pensionäridele eriti tunda ravimite hinnatõus.

«Selle pensionitõusuga lähen ka rõõmuga raamatupoodi,» lisas 77-aastane Evi Klooster.

Luule Kulgveri sõnul kulub aga pensionärile iga lisakroon ära. «Kindlasti võiks raha rohkem olla, aga aitäh sellegi eest!» rõõmustas ta.

Eesti pensionäride ühenduse juhi Valdek Mikkali sõnul jäävad vanaduspensionid hoolimata viimaste aastate erakorralistest tõusudest siiski maha Eesti heaolu tõusust, mistõttu pensionäride elatustase pole eriti paranenud.

Mikkal ütles, et keskmine pension peaks ulatuma 66 protsendini brutopalgast, mis 9000-kroonise keskmise palga puhul tähendaks ligi 6000-kroonist pensioni. Ta lisas, et riik võiks loobuda praegusest pensionide indekseerimise valemist ning siduda pensionide kasvu otseselt sotsiaalmaksu laekumistega.

Nestor pensionäride poolt

Sama meelt on ka sotsiaaldemokraadist endine sotsiaalminister Eiki Nestor, kes on vastava seaduseparanduse juba korduvalt riigikogule esitanud, kuid tulutult. «See võimaldaks vähendada pensionitõusude politiseeritust,» põhjendas ta.

Mikkali loodetud pensionide hüppeline tõstmine nõuaks aga Nestori sõnul sotsiaalmaksu määra järsku tõusu või pensioniea edasilükkamist, mis on mõlemad suhteliselt ebareaalsed võimalused.

Pensionäride juhi sõnul on pensionide suurus riigi prioriteetide küsimus ning kui riigijuhtidel oleks soovi, siis küll nad ka vajaliku lisaraha leiaksid. «Samas tuleb tunnistada, et suhtumine pensionäridesse on paranemas, mille kinnituseks on ka lisandunud sotsiaalmajad-päevakeskused,» lisas Mikkal.

Seoses pensionide tõusuga üle 3000 krooni piiri soovitab sotsiaalkindlustusamet pensionidelt tulumaksu kinnipidamise vältimiseks esitada ametile avalduse. Kehtiva seaduse järgi kuulub see osa pensionist, mis ületab 3000 krooni, tulumaksustamisele.

Samas on võimalik nii töötaval kui ka mittetöötaval pensionäril kasutada lisaks maksuvaba tulu, mis tänavu on 2000 krooni kuus.

Aivar Reinap,
peatoimetaja asetäitja