Uudised

Kui kõik teised fondivalitsejad tõmbasid mullu turunduskulusid koomale, siis LHV panustas pensionifondide müümiseks rohkem miljoneid kui iial varem.

Kaubanduskeskustes on näha LHV pensionifonde müüvaid noori, kes väsimatult ostlejaid ligi kutsuvad. Peamine müügiargument kuulukse olevat fondide esirinnas olevad tootlused, mida reklaamitakse Äripäevas ilmunud võrdlustabelite abil. Selline aktiivne müük koos muude kampaaniatega ei tule aga odavalt kätte – eelmisel aastal kulus LHV Varahaldusel turundusele ja reklaamile rekordilised 14 miljonit krooni, mis on tunamullusest üle kahe korra rohkem.

Oja: turundus õigustab

“Teistel pankadel on suur kontorite võrk, meie peame muudmoodi kliendiga kokku saama,” sõnas LHV Varahalduse juht Mihkel Oja. Ta oli veendunud, et turundusele panustamine on olnud õige, kuna mullu võideti juurde umbes 10 000 klienti ja tänavu on eelmise aasta tulemus juba ületatud, kuigi aktiivseim fondivahetuse aeg on alles ees.

“Kindlasti kaasnevad turundusele tehtud kulutustega riskid, näiteks võimalikud riigipoolsed ootamatud otsused pensionisüsteemi muuta,” nentis Oja. Samas lisas ta, et LHV eesmärk on turuosa kasvatada ning kulutused turundusele ja reklaamile suurenevad tänavugi.

ERGO kulu reklaamile – 0

Koos LHVga kahest turuliidrist praegu veel kaugele maha jääva ERGO Fundsi juhatuse liige Ege Metsandi sõnas, et nemad ei kulutanud mullu avalikule reklaamile sentigi. “Tegime mullu turunduskulutusi vaid ERGO müügivõrgu müüjate motiveerimiseks ja otsepostitusi klientidele, ühtegi avalikku reklaamikampaaniat me ei teinud,” sõnas ta. Metsandi sõnul mängib klientide võitmisel enim rolli brändi tuntus ja müügivõrgu suurus.

“Kuna pensioniturul, mida seostatakse valdavalt pangandusega, on meie tuntus väike, unustatakse meid tihti ära. Suurtega müügiturul konkureerimiseks peaksime turundusele kulutama kümneid miljoneid kroone,” nentis Metsandi.

Teise pensionisamba turust pea poole hõivanud Swedbanki Investeerimisfondide juht Agnes Makk sõnas, et kindlasti on võrreldes majanduse õitseaegadega turuosaliste ja ka Swedbanki turunduskulud tervikuna kahanenud. Ta kinnitas seejuures Mihkel Oja öeldut, et suurpanga eelis võrreldes teiste turuosalistega on Eesti suurim kontorivõrk ja võimalus teha laiapõhjalist müüki. “Samuti on meil laialdaselt kasutatav internetipank. Võime lubada endale kasutada vähem avalikku meediat, kuna saame kliendid kätte oma kanaleid pidi,” rääkis Makk.

Swedbanki järel teine suur fondivalitseja SEB Varahaldus on samuti turunduskulude paisutamisest hoidunud. “Minu isiklik veendumus on, et oleme investeeringute juhtimisega tegelev ettevõte, mis peaks investeerima raha pigem oma investeerimisprotsessidesse ja inimestesse ning vähem reklaami. Olemegi tänu sellele raskel ajal suutnud hoida oma parimaid inimesi,” kommenteeris SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing.

Kommentaar
Silja Saar
Danske Capitali juhatuse liige

Eraldi turundust ja turunduskulusid me teinud ei ole. Ei taha absoluutselt kõlada arrogantsena, aga me taunime kogumispensioni massreklaame.

Finantsprofessionaali pilgu läbi on neis sama vähe sisu kui poliitreklaamis. Ma ei eita, et süsteemi käivitumise algusaastatel oleme ka ise reklaame teinud. Aga nüüd, 8 aastat pärast süsteemi käivitumist usume, et meie klientidel on oluliselt suurem vajadus pensioniraha valitsemise sisu kui lennukate reklaamlausete järele, sellest ka meie valikud.

Loomulikult oleme teadlikud, et kliendid, kes eelistavad sisule vormi ehk fassaadi, ei pruugi teed meie juurde leida. Aga meil ei oleks midagi selle vastu, kui meie nišiks kujunekski olla pensionipartner teadlike valikute tegijaile.

Piret Reiljan