LHV raputab pensionifondide vaikelu
LHV teatas, et toob turule teise ja kolmanda pensionisamba indeksifondid.
Erinevalt kõigist tänasel päeval pakutavatest pensionifondidest ei juhita neid fonde aktiivselt, vaid need on passiivsed pensionifondid.
Uutes fondides ei plaanita lasta raha osakaalu üle 2%. Aktiivselt juhitud fondides võib fondijuht turuolude halvenemist kartes tõmmata pidurit. Passiivselt juhitud fondide puhul seda ei tehta, need on kogu aeg investeeritud ja raha osakaalu seal ei suurendata. Seetõttu sobib LHV varahalduse juhatuse liikme Joel Kukemelgi sõnul toode rohkem kogemustega investoritele, kes ise vaatab millal olla nendes fondides ja millal mitte.
Et fondiosakuid saab vahetada vaid kolm korda aastas, ei pruugi halbasid turuolusid kartes olla võimalus neid ennetada, kuigi uude fondi saab sissemakseid suunata operatiivsemalt.
LHV loodab, et fondid jõuavad turule juba tänavu sügiseseks fondivahetustähtajaks. Fondide asutusavaldused anti Finantsinspektsiooni läinud nädalal.
Üks loodavatest fondidest võib investeerida tingimuste kohaselt kuni 75% aktsiatesse, teine kuni 100% aktsiatesse.
Mõlema fondi aastane haldustasu on 0,39%.
Praegu on isegi konservatiivsete pensionifondide haldustasud kõrgemad kui tulevastel LHV indeksifondidel. Näiteks Danske konservatiivsel fondil on valitsemistasu 0,65%, LHV S 0,96%, LHV XS 0,72%, Nordea C 0,84%, SEB konservatiivsel fondil 0,77%, Swedbanki K1 0,61%. Konservatiivsetel pensionifondidel on aktsiaosalusega pensionifondidest madalamad haldustasud.
Kuhu täpsemalt LHV uued indeksipensionifondid investeerima hakkavad, ei soostunud fondijuht veel ütlema. Kuigi teoreetiliselt saaks paigutada sellise fondi raha isegi 2-3 indeksifondi, ei tohi vastavalt seadusele olla ühe instrumendi osakaal ületada 10%, mistõttu nii väheste rahapaigutustega ei saa uued fondid läbi ajada.
Esimesena rääkis vajadusest luua II pensionisamba indeksifondid pensioniühistu Tuleva, kes alles kogub raha pensionifondivalitseja litsentsi saamiseks.
Romet Kreek, majandustoimetuse reporter