LHV pensionifondide ülevõim mureneb
«Pensionikogumisel loeb tulemus!» kõlab LHV pensionifondide reklaamlause, mis seni on olnud neile üsna sobiv, sest just LHV panga pensionifondide tootlus on olnud juba aastaid parim – see on aidanud neil ka korralikult turuosa võtta. Kui aga eelmise aasta trend jätkub, tuleb neil peagi leida uus loosung, sest tulemuste ehk fondiosakute tootluse järgi tuleks LHV fondid mõne teise vastu välja vahetada.
Tootlusnäitajate poolest ei trooni LHV enam teiste pensionifondide kohal. Teise samba konservatiivsete strateegiatega fondide seas on eesotsas Danske pank ning agressiivsete strateegiate ja kolmanda samba pensionifondide seas olid suurima tootlusega Nordea panga pensionifondid.
Pensionifondide senise parima fondi, LHV Pensionifondi L eelmise aasta tootlus oli neli protsenti, mis on progressiivse strateegia fondide hulgas alles neljandal kohal.
Pensionifondid on ülipikaajaline investeering (vanematele fondiosakuomanikele siiski vaid pikaajaline), mistõttu ei tohiks ühe aasta tootluse põhjal veel suuri järeldusi teha. Tundub aga, et turud mängivad meie parima fondijuhi, LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni strateegiale väikest vingerpussi.
Nimelt on LHV panustanud viimasel kolmel-neljal aastal Balti, eriti Eesti aktsiaturule. Samal ajal kui Euroopa ja USA aktsiaturud tõusid eelmisel aastal tublisti, jäi Tallinna börsi tõus üsna tagasihoidlikuks.
Teine LHV pensionifondide suhteliselt tagasihoidliku tootluse põhjus on Viisemanni konservatiivsus, mistõttu enam kui kolmandikku teise samba investeerimisfondidesse paigutatud rahast hoitakse pangahoiustes. Kõige väiksem oli 30. novembri seisuga raha osakaal pensionifondis XL (37,1 protsenti), suurim pensionifondis M (43,9 protsenti).
Nagu öeldud, on veel varavõitu lugeda LHVd troonilt tõugatuks, kuid sellele kohale pürgivad Nordea panga pensionifondid.
Tõnis Oja