Eesti
Filtreeri
Juhtiv fondihaldur CDC IXIS võib tulla Eesti turule
Investeerimisfondide vara väärtuse määramise uus kord jõustub 1. mail

LHV pensionifondide jaoks on Tallinki aktsia liiga riskantne

08.12.05 Äripäev

LHV nägemus Tallinkist on spekulatiivne ning seetõttu peab ta aktsiat pensionifondide jaoks liiga riskantseks.

“Pigem nägime me väärtust lühiajalises spekulatsioonis, mistõttu ei soovi me olla seal pikaajalised investorid,” sõnas LHV fondijuht Tõnno Vähk. “Lühiajaline spekulatsioon ei sobi pensionifondide strateegiaga kokku. Seega otsustasime mitte osaleda,” nentis ta.

LHV Arbitrage soovis emissioonis küll osaleda, kuid nemad jäid aktsiatest ilma. “Kuna LHV Arbitrage hakkab pakkuma esimesest päevast Tallinki aktsiale optsioone, siis on meil vaja selleks alusvara. Selleks märkisimegi, kuid ei saanud midagi,” sõnas Vähk. Optsioonide vastu on tema sõnul suur huvi.

Vähk ei välistanud, et kunagi võib LHV kaaluda Tallinki ostmist oma fondidesse. “Aga meie strateegia on osta fonde või indeksaktsiaid, harva ostame üksikuid firmasid. Praegu küll ei näe, et tahaksime Tallinkit osta.”

Mis aktsia hinda puutub, siis tuli see fondijuhi hinnangul selline, nagu oodatud. Samuti pakkus ta, et alguses peaks aktsial tõusuruumi olema – märkijad võtavad alati rohkem riski kui pärast ostjad turul, kes maksavad seetõttu ka hiljem natuke kõrgemat hinda.

Kuna toimus aktsia ülemärkimine, siis on kindlasti veel selle järele huvi. “Kui need investorid, kes olid nõus 82,5 krooniga ostma, nüüd ära ei kao, siis ei ole ohtu, et hind väga palju kukub. Ja kui ei ole kukkumisruumi, siis on tal loogiliselt tõusuruumi,” arutles Vähk. Seetõttu on algne hinnatõus põhjendatud, kuid ei ole põhjust arvata, et see tõus väga suur oleks.

Vastupidisel arvamusel Tallinki aktsiast on Ühispanga fondijuht Alo Kullamaa, kelle sõnul said tema hallatavad fondid vähem aktsiaid, kui soovisid.

Kokku õnnestus Ühispanga fondidel märkimisest saada 1,58 miljonit aktsiat. Rahaliselt teeb see umbes 130 miljonit krooni. Kui erainvestor oleks samas mahus Tallinki aktsiaid tahtnud, oleks ta pidanud märkima umbes 2,2 miljardi krooni eest. Samas kehtisid institutsionaalsetele investoritele teistsugused reeglid.

Ostjate hulgas olid SEB Kasvufond ja SEB Ühispanga kõik aktsiatesse investeerivad pensionifondid. Enamik aktsiaid läks Kullamaa sõnul siiski SEB Ida-Euroopa suunalistesse aktsiafondidesse. Kusjuures Tallinki osakaal nendes fondides jäi pigem tagasihoidlikuks – need fondid on päris suured, selgitas fondijuht. Seega võivad soovitud kogusest vähem aktsiaid saanud jaeinvestoritest märkijad lohutada end sellega, et nende pensionifondis leidub ka pisut Tallinkit.

Hinnaga on Kullamaa rahul. “Oli ju oht, et see määratakse pakkumisvahemiku ülemisse äärde.”

Aktsia käitumise suhtes börsil on fondijuht optimistlik. “Tundub, et tehnilised tegurid nagunii toetavad lühiajalist tõusu, aga usume, et sellelt tasemelt on tõus ka fundamentaalselt täiesti põhjendatud.”

Hansa Fondide fondijuhi Alvar Roosimaa sõnul määravad Tallinki aktsia hinna liikumise esimesel kauplemispäeval ikkagi elukutselised investorid.

Kuigi institutsionaalsete investorite ülemärkimise kohta pole korraldajad midagi öelnud, võib arvata, et huvi oli suur ja päris soovi järgi ei saanud aktsiaid keegi. Ka Hansa Fondid märksid rohkem aktsiaid, kui said. “Olen ka juba kuulnud institutsionaalsete investorite huvi kohta, nii palju saan öelda, et tuleb meeldiv üllatus,” vihjas Roosimaa.

Tema sõnul sooviti eile Tallinki aktsiaid n-ö hallil turul osta juba 5,6 euroga, mis on märkimishinnast kõrgem.

Tallinki aktsia meeldib ka East Capitali fondijuhile Aivaras Abromaviciusele. “Firma tegutseb väga põnevas sektoris, tal on võimalus avada uusi liine, laieneda ning haarata turuosa,” rääkis Abromavicius. Ta kiitis, et Tallinki juhatus on tõestanud, et suudetakse näidata eeskujulikke tulemusi ning aktsionäride raha kasvatada.

East Capitali portfellis oli Tallinki aktsiaid juba enne emissiooni. East Capitali Balti fondis oli septembri lõpu seisuga Tallinki osakaal 4,8%.

Lauri Matsulevitš
börsitoimetaja