Uudised

Kõige kõrgem keskmine palk on LHV Aktsiapensionifondiga ja Sampo Pensionifondiga liitujatel, madalamapalgalised eelistavad Ergo Kindlustust.

LHV Aktsiafondiga liitujate keskmine kuupalk on 14 331 krooni, Sampo Pensionifondi klientide keskmiseks sissetulekuks on 11 608 krooni, mis on fondide pingereas keskmise palga alusel kõrgemad kohad.

Nii Sampo kui LHV pensionifondide kliendid on Harjumaalt, mis on üks selgitusi kõrgemapalgaliste koondumisest just nende fondide juurde. “Valik taandub sellele, kuidas raha kasvatada. Investeerime passiivselt indeksitesse ja ei kauple,” põhjendas kõrgepalgaliste valikut LHV partner Robert Kitt.

Fondide turuosa jaotuses seisab LHV Aktsiapensionifond 31. mai seisuga 8. kohal ja Sampo viimasel ? 15. kohal.

“Mida rohkem harusid, seda rohkem liitujaid teistest piirkondadest,” selgitas Eesti Väärtpaberikeskuse nõukogu esimees Jaanus Erlemann. Kuid alati see reegel ei loe. Näiteks Hiiumaal, kust on seni kõige rohkem liitutud, on suure osa tööst ära teinud pankade ja kindlustusfirmade agendid. Kuid mõjutanud on ka maakonnalehe meelsus, kommenteeris Jaanus Erlemann hiidlaste suurimat huvi kogumispensionide suhtes.

Hiiumaal, kus on keskmiseks kuupalgaks 2500 krooni, on kogumispensioniga ühinenuid 10% elanikkonnast. Hiiumaa lehe toimetaja Jaanus Kõrb selgitas, et lehel on olnud hea koostöö pensioniametiga. “Oleme avaldanud lausa artiklite seeria sellest, mis on kogumispension ja mis seal on muutunud,” rääkis Jaanus Kõrb.

Vastupidi hiidlastele on kõige väiksem huvi kogumispensioniga liitumise vastu saarlastel. Saare maakonna lehe Meie Maa peatoimetaja Ants Tasa sõnul ei ole toimetuse seisukoht kogumispensionite suhtes eitav. “Kuid inimesed peavad ennem kaaluma, kuhu nad investeerivad,” ütles Ants Tasa. Ta lisas, et leht ei käi selles osas peale, artikleid ja arutelusid on küll olnud leheveergudel, kuid reklaame pole kogumispensioni kohta palju ilmunud.

Pensionifondi kasvustrateegia valimisel on sageli määrav liituja vanus. Mida noorem on inimene, seda sagedamini valitakse agressiivne kasvustrateegia. Peaaegu 95% ligi neljast tuhandest kohustuslikust pensionifondiga liitujast valis agressiivse fondi. Vanuserühmas 19-29 eelistas agressiivset fondi 90% liitujatest. Vanuse kasvades väheneb agressiivse fondi osa kas keskmise või konservatiivse kasvustrateegiaga fondi kasuks.