Eesti
Filtreeri
Liisi Uder: pension pole vaid riigi mure
„Minu konto“ 26.09-31.12.2016 vaatamisrežiimil
Margus Tsahkna plaanib pensionireformi
Sotsiaalministeerium tahab tõsta pensioniiga 70. eluaastani
Mida teha, et riigipensionile saaks loota ka aastal 2060?
Swedbank tuleb turule uute pensionifondidega
LHV plaanib endised Danske pensioni-fondid ühendada tuleva aasta keskel

LHV: Inimesed peaksid võrdlema pensionifondide tootlusi

20.02.09 Äripäev

Inimesed peaksid hakkama võrdlema pensionifondide tootlusi, sest neil on võimalus valida endale parem fond, kui neile läheb korda, mis nende pensionisambaga toimub, märkis LHV Varahalduse tegevjuht Mihkel Oja.

“Süsteemiga liitunutel on võimalik valida paljude fondijuhtide vahel ning nad peaks oma valiku tegema lähtuvalt enda huvidest, sellest, kui edukalt üks või teine fondijuht nende pensionivara investeerib,“ ei mõista Oja tulevaste pensionäride leiget huvi oma investeeringu vastu. “Juba paari aastaga on vahed tootlustes mitmekordsed.“

Kui keskmisi numbreid vaadata, siis teise samba fondidel Oja sõnul eelmisel aastal kindlasti hästi ei läinud. “Samas tuleb tõdeda, et tootluste vahed fondide seas on päris suured ning paraku just suurematel fondidel on halvemini läinud,“ nentis ta.

Oja sõnul on üle 90 protsendi inimestest valinud pensionifondi selle järgi, mida pangas teller on soovitanud või mis on koos kodulaenu taotlemisega “ette nähtud”.

“Paljud inimesed kardavad, kui nad valivad omale mittekodupanga fondi, siis juhtub midagi halba. Tegelikult ei juhtu midagi,“ julgustas Oja, lisades, et enda teise samba tulemusi on võimalik jälgida jätkuvalt samast kohast, ükskõik millise internetipanga kaudu.

“Samuti ei sõltu laenude intressid pensionifondi valikust. Seadusesse on mustvalgelt sisse kirjutatud, et pangad ei tohi siduda pensionifondi valikut mitte ühegi teise finantsteenusega,“ rõhutas ta.

Oja tõi välja LHV progressiivsete fondide võrdluse teiste suurematega:

LHV lipulaev – PF LHV Maailma Aktsiad – NAV (osaku puhasväärtus) 19.02.09 seisuga on 13,7572, alates pensionisüsteemi loomisest on tõus olnud 37,57%.

Eestis suurim pensionifond – Hansa K3 – NAV 19.02.09 seisuga on 11,6847, tootlus algusest 16,85%. Tootlus rohkem kui 2 korda väiksem kui LHV Maailma Aktsiatel.

Populaarsuselt teine fond – SEB Progressiivne – NAV 19.02.09 seisuga on 10,9512, tootlus algusest 9,51%. Tootlus sisuliselt 4 korda madalam kui LHV Maailma Aktsiatel.


Samuti tõi ta välja konservatiivsete fondide võrdluse teiste suurematega:

LHV Dünaamilised Võlakirjad – NAV 19.02.09 seisuga 13,0018, tootlus algusest 30,01%.

Hansa K1 – NAV 19.02.09 seisuga 10,8831, tootlus algusest 8,83%. See on rohkem kui 3 korda väiksem.

SEB Konservatiivne fond – NAV 19.02.09 seisuga 11,6115, tootlus algusest 16,12%. See on 2 korda madalam.

Taust:

II pensionisamba fondid saavutasid tipptaseme 2007. aasta oktoobri lõpus, kui fondide kogumaht ulatus 10,69 miljardi kroonini.

Sealt alates on fondiosaku hinnad tulnud alla keskmiselt üle veerandi võrra (Eesti Kogumispensionide üldindeks EPI on langenud 157,64 punktilt 115,32 punktile ehk 26,8%), mistõttu on fondide maht jäänud toppama.

Fondide koondmaht saavutas tipptaseme 2008. aasta 2. septembril, ulatudes 12,86 miljardi kroonini. Praegu on II pensionisamba fondides raha 11,67 miljardit krooni.