Eesti
Filtreeri
Riigikontroll: pensionikindlustuse puudujääk süveneb
Pensionisüsteem peab rahvastikuarengutega kaasas käima
Vabatahtlike pensionifondide sissemaksete muudatused alates 1. veebruarist 2014. a
Kogumispensioni pärimine- juriidilisest isikust pärija
LHV: me polnud esimesed, sest olime väga ettevaatlikud
LHV pensionifondide ülevõim mureneb

2013

Pikeneb pensionifondide valitsemistasu piirmäärade kehtivusaeg

Lepik: Eesti pensionäri tulevik on Prantsuse eaka omast lootusrikkam

02.11.11 ERR

Euroopa rahvastik vananeb ja esimesele pensionisambale ei saa tulevased pensionärid väga palju lootma jääda, kuid Eesti pensionäri tulevik on Prantsusmaa või Kreeka vanurite omast lootusrikkam, ütles finantsekspert Kristjan Lepik.

Lepik rääkis “Ringvaatele” antud intervjuus, et riikliku pensioni täielikku ärakadumisse ta ei usu, kuid 30 aasta pärast saadavad summad on ilmselt sellised, millega on raske ära elada.

“Ei ole väga häid tingimusi sellest oodata, inimene peaks mõtlema teistele sammastele,” nentis Lepik.

Teine sammas on mõistlikult kogumise korral üsna efektiivne, kuid väga palju sõltub eksperdi sõnul fondivalikust. Summa, mis see pensionisse annab, sõltub inimese palga suurusest.

Kolmandasse sambasse tuleb ise raha koguda, investeerimisest erineb see aga selle poolest, et sissemaksetelt saab tulumaksu tagasi.

“Majanduslikult on see vähem efektiivne kui teine. Annab küll tulumaksutagastuse, aga on siiski konkurent muude investeeringutega. Paljud ehitavad kolmandat sammast ise ja teine jääb kolmandast populaarsemaks,” märkis Lepik.

Neljandaks sambaks on nimetatud nii korteri või maaostu kui laste saamist. Lepik tõi välja, et ka eluasemelaenuga kodu ostmine on sisuliselt üks sammas. Nii ka aktsiainvesteeringud või oma ettevõttesse investeerimine.

Ta lisas, et kui sammaste kogumisega võimalikult varakult alustada, siis saab endale tekitada keskmise palga lähedale jõudvaid pensione. “Eesti pensionäri tulevik on potentsiaalselt lootusrikkam kui prantsusmaal või ammugi kreekas,” nentis Lepik.