Eesti
Filtreeri
Pensionifondide valitsemise tasusid ootab kärpimine
Fondile sendid, kliendile pension
Inspektsioon: rämpsvõlakirjade osakaal on portfellis väike
ERGO: oleme rämpsvõlakirjadest hoidunud
Kunsing: kas me peaksime Eestisse investeerimise siis lõpetama?
Rehe: nüüd oleme võlakirjade osas väga valivad
Ligi soovitab pensionifondide osas kuulata pankasid

Läti SAF Tehnika paisutab Eesti pensioni- ja investeerimisfondide vara

16.08.04 Äripäev

Kevadel Riia börsile tulnud Läti SAF Tehnikast on saanud Balti riikides üks lemmikaktsiaid, investeerimis- ja pensionifondide vahendusel on seal osanikuks iga viies eestlane.

Alates Riia börsile tulekust 25. mail on SAF Tehnika aktsia noteerimiskursilt 35 latti tõusnud üle 20%, vahemikku 42-43 latti. Läti Parex Banka analüütik Arnis Celmins näeb aktsial tõusupotentsiaali 50 latini.

Hansapanga fondid, mis on firma omanike järel Läti firmas ühed suurimad aktsionärid, on pärast aktiivset osalemist esmaemissioonis SAF Tehnika aktsiaid turult juurde ostnud ning “oma investeeringuga väga rahul,” ütles Hansa Investeerimisfondide portfellihaldur Alvar Roosimaa.

Ka Ühispanga Kasvufondi juht Sulev Raik nimetab SAF Tehnikat hetkel panga fondide lemmikaktsiaks Balti riikides. Sampo Panga fondijuhi Alo Kullamaa sõnul on “positsioone kavas hoida, sest meie hindamismudeli põhjal on aktsia põhjendatud väärtus tänasest turuhinnast kõrgem.”

Selle aasta 30. juunil lõppenud majandusaastal kasvatas SAF Tehnika käivet kolm korda, 303,5 mln kroonini ja kasumit viis korda, 92,5 mln kroonini. “Põhiline kasv tuleb Ida-Euroopast, SRÜ riikidest, Ladina-Ameerikast, Aasiast,” räägib firma juht ja üks asutajaid Normunds Bergs oma kabinetis Riia tööstuskvartalis, kus endise sõjatööstuse elektroonikatehase räämas fassaadi taga tegutseb Läti üks moodsamaid ja edukamaid ettevõtteid.

Lisaks laienemisele uutele turgudele hoiab firmat kasvukursil aastas lisanduvad 10–20 uut toodet, ehkki vahetegemine uue ja täiustatud toote vahel on nii ja naa, ütleb Bergs.

Ligi 60% käibest tuleb Hiinast

SAF Tehnika arendab ja toodab mikrolaine raadiolinke, mida telekomioperaatorid saavad kasutada andme- ja kõneside pakkumisel kaabli alternatiivina. Bergs hindab taoliste toodete globaalse turu suuruseks ca 2-3 miljardit dollarit ning SAF Tehnika turuosa sellest müüdud ühikutelt umbes 2-4 protsendile. Ambitsioon on kasvada.

SAF Tehnika klientideks Lätis on Lattelekom, Tele2, LMT, Leedus Omnitel ja Bite, loetleb Bergs. Ligi 60% firma käibest tuleb aga Hiinast, kus Läti firma klientideks on Hiina suurimad sideoperaatorid China Mobile ja China Unicom.

“Eestis meil kliente ei ole, seal on operaatorid eelistanud praegustele tarnijatele truuks jääda,” ütleb Bergs, “aga tuleb ka Eestis”. Tänavu laieneb SAF Tehnika veel umbes 10 riiki, kus läbirääkimised käivad.

IPO raha 48,4% osaluse müügist läks laienemise rahastamiseks ning Rootsi firma Viking Microwave ostuks. Viimasega tegi SAF ajalugu, tavaliselt ostavad Rootsi firmad Läti ettevõtteid. Küsimusele, kas plaanis on veel ülevõtmisi, vastab Bergs, et SAF Tehnika ei ole investeerimispank, ostetakse siis, kui tekib vajadus või huvitav võimalus.

Kiire kasv ei välista dividende

“Rootsis oli meil vaja nende oskusteavet ja väga kõrgel tasemel teadus- ja arendustegevust,” ütleb Bergs, lisades, et SAF Tehnika eelistab kasvada oma jõududega. Bergs nimetab seda talupoja mentaliteediks, mis avaldub selleski, et firma maksab kiirest kasvust hoolimata dividende. “Süüa on ka täna vaja,” ütleb Bergs. Eelmise majandusaasta eest said aktsionärid 3,6 krooni aktsiast.

Konkurentsist rääkides ei salga Bergs, et turg on väike ja konkurents tihe. Samas lisab ta, et SAF Tehnika konkureerib suurte liigas koos Nokia, Ericssoni, Siemensi, NECi ja teistega ning osaleb suurtel pakkumiskonkurssidel. Kokku on maailmas sel alal umbes 20-25 firmat. Uute tulekut piirab toote keerukus ning arvukate tunnistuste ja testide vajadus, mis nõuab suurt investeeringut. Venemaal teab Bergs umbes kolme tootjat, keda ta otsesteks konkurentideks ei pea, kuna neil pole kõiki nõutud tunnistusi. Üks teada konkurent on ka Tšehhis, ent see firma ei tegutse globaalsel turul.

“Kui mul oleks üks hõbekuul, kõmmutaksin selle konkurentidest NECi pihta,” ütleb Bergs, “aga see ei aitaks kuigi kaua.” Konkurents on agressiivne ja marginaalid kitsad – peamised kliendid on arengumaad, kes hoolega raha loevad ning ka operaatorfirmad on telekomisektori krahhi järel raha lugema hakanud.

Telekomisektori kriis oli tegelikult SAF Tehnika võimalus. Kui enne seda oli operaatoritel alati investeeringuteks raha küll ning kaup osteti teistelt suurtelt firmadelt hinnast küsimata, siis IT mulli lõhkemisele järgnenud telekomisektori krahh muutis ka sideoperaatorid kokkuhoidlikuks. “Siis oli meil võimalus oma toodet esitleda,” ütles Bergs.

Toote enda eest saadab Bergs tänud Lattelekomile. Järgneb anekdootlik lugu sellest, kuidas SAF Tehnika tehnikadirektor vajas telefoni, mida toonane monopol Lattelekom lubas 10 aasta pärast. Mees ehitas raaditehnoloogial põhineva lahenduse ja tegi sellest toote, mida müüa teistelegi sama probleemiga inimestele. “Sarnane filosoofia on meil ka täna,” ütleb Bergs. “Meie tooted on konkreetse vajaduse rahuldamiseks.”

SAF Tehnika müüb oma tooteid enam kui 30 riigis. Töötatakse partnerite vahendusel, kes pole üksi edasimüüjad, vaid peavad suutma tagada nii hoolduse, teeninduse kui paigalduse. Firma ise keskendub põhitegevusele – tootearendusele ja tootmisele. Riskid on kirjas majandusõpikus, ütleb Bergs. “Otseseid riske ma ei näe.”

SAFi pind lubab tootmist kolmekordistada

Riias on SAF Tehnika oma tootmispinda laiendanud algselt 500 ruudult viimase pooleteise aastaga kõigepealt 2000 ruutmeetrile ning selle aastaga 4000 ruutmeetrile. Kokku on investeeritud umbes miljon eurot (15,6 mln kr). Selle pinnaga on nüüd reservi, et tootmist kolmekordistada, ütleb Bergs. “Ootame nõudmist järele.” Kokku on firmas 120 töötajat, neist 50 tegeleb otseselt tootmisega. Ligi 30 inseneri on hõivatud uurimis- ja arendustegevusega. Aastal 1999, kui SAF Tehnika firmana registreeriti, oli töötajaid 12.

Annika Matson
Sirje Rank

SAF Tehnika aktsia on omanike vara kasvatanud viiendiku võrra