Eesti
Filtreeri
Värsked andmed paljastavad pensionite tegeliku suuruse
Veebikonverents „Pensionipäev“ 12. märtsil
Niigi madal pensioni asendusmäär võib Eestis aastatega veelgi langeda
OECD: Eesti töötajaid ootab üks madalamaid pensioni asendusmäärasid EL-is

2023

Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni
Tänavune pensionitõus on 15 aasta suurim

2022

Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs 2022

Kulu eripensionäri kohta on ebaproportsionaalselt suur

28.02.14 E24 Postimees

Eripension on kõrgeim Eestis makstav pension, mullu oli see keskmiselt ligi 600 eurot kuus ehk poole rohkem kui keskmine vanaduspension.

Samal ajal oli näiteks keskmine prokuröri pension 1425 eurot ja kohtuniku pension 43 2140 eurot ehk 2,3 korda suurem kui keskmine Eesti brutokuupalk.

2000–2012 on eripensioni saajate hulk kasvanud üle 21 korra ning 2005–2012 kasvas uute eripensionäride arv ligi 30 protsenti. Keskmiselt saadakse eripensioni Eestis 29 aastat, samal ajal kui keskmisel vanaduspensionil ollakse 18 aastat, selgub värskest riigikontrolli auditi andmetest.

Riik on seadnud mitmesuguseid eesmärke eripensioni kehtestamise ja säilitamise põhjendamisel: sõltumatuse tagamine, täiendav motiveerimine, ametipositsiooni staatus, riigi tunnustuse avaldamine, suuremad füüsilised ja vaimsed nõuded ja eelise andmine tööjõuturul toimiva konkurentsi tingimustes.

Riigikontroll on seisukohal, et teatud ametialade inimestele on jätkuvalt eripensioni õiguste andmine õigustatud ainult siis, kui riigil on selleks selged ning asja- ja ajakohased põhjendused.

Riigikontrolli hinnangul puuduvad praeguses eripensionide maksmise korralduses sellised põhjendused ning süsteem paneb eripensionärid ebaproportsionaalselt soodsasse positsiooni võrreldes ülejäänud pensionäridega.

Näiteks vähendab II pensionisambaga liitumisel pensionikontole kantav sotsiaalmaksu osa (4 protsenti) riikliku vanaduspensioni kindlustusosakut. Eripensioni saajal II sambaga liitumine eripensioni suurust aga ei mõjuta, sest erinevalt riiklikust pensionist ei sõltu eripension makstud sotsiaalmaksust.

See tähendab, et niigi kõrgele riiklikule eripensionile lisandub kogumispension. Seega läheb eripensioniskeem otseselt vastuollu pensionisammaste süsteemiga, millega soovitakse suurendada inimese isiklikku vastutust pensioni kogumisel.

Kui sammaste süsteem eeldab, et pension tuleb eri allikatest, siis eripensionide süsteem seda, et see tuleb ühest. Seetõttu esineb praegu süsteemide paralleelses toimimises näiteks juhtumeid, kus inimese kogupension on suurem kui viimane palk.

Liina Valdre