Uudised

Teist pensionisamba fondi ei valita kogu eluks, keegi ei pea kuni surmani truu olema ühele ja ainsale fondile. Fondi saab tulevikus vahetada ja korraga võib pidada ka mitut fondi.

Sellegipoolest ei ole mõistlik pensionifondi valikut kergelt võtta või juhuse hooleks jätta. Esiteks, fondi ei saa vahetada üleöö, seal on mitu piiravat tingimust (vt kõrvalkasti). Ja kui valite endale mitte kõige sobivama fondi, võite asjata kaotada tulususes või kulutate fondiosaku hinnamuutuste tõttu liigselt oma närve.

Teiseks, fondi vahetamine maksab, seepärast tuleks seda teha nii harva kui võimalik. Kogumispensionide seadus lubab fondihalduril võtta osaku tagasivõtmise eest tasu kuni 1% fondiosaku puhasväärtusest. Iga-aastane fondivahetus tähendaks seega kuni 1%-st kaotust tulususes, mis 20-30 aasta perspektiivis annab kokku kopsaka summa.

ESIMENE VALIKUKOHT

Kõigi eelduste kohaselt tekib Eestis tänavu võimalus valida 15 kogumispensioni fondi vahel. Põhiline, mille poolest fondid erinevad, on investeerimine aktsiatesse. Kõigepealt peakski igaüks endale selgeks tegema, kas talle sobiv fond investeerib aktsiatesse palju (üle 50% pole seadusega lubatud) või vähe (kõik fondivalitsejad pakuvad fondi, mis investeerib 100% rahast intressi teenivatesse varadesse nagu võlakirjad ja pangahoiused).

Fond, mis investeerib aktsiatesse palju, teenib teile 20-30 aasta perspektiivis tõenäoliselt suurema tulu, kui fond, mis raha ainult intressiteenivates varades hoiab. Vähemalt päris paljudes maailma maades, kuhu ka Eesti fondid investeerima hakkavad, on siiamaani niimoodi läinud. Mis on suhteliselt loogiline, sest ettevõtte omanike (aktsionäride) soov on ju ikka saada suuremat tulu, kui võlausaldajad nende pealt teenivad. Soodsas ärikeskkonnas see sageli õnnestubki.

Aga aktsiatel on see viga, et nende turuväärtus kõigub palju rohkem kui võlakirjadel. Ühtlasi kõigub siis päris palju ka täie rauaga (50% ulatuses) aktsiatesse investeeriva pensionifondi osaku väärtus.

Seega, kui võib arvata, et aeg-ajalt ette tulevad osaku väärtuse langused teil rahulikult magada ei lase, siis valige fond, mis investeerib aktsiatesse vähe või üldse mitte. Samuti tuleks puhas intressifond kindlasti valida neil, kellel pensionini jäänud alla viie aasta ? viis aastat ei pruugi olla piisavalt pikk aeg, et aktsiaturgude paigaltammumise aeg üle elada või taastumine ära oodata, halvemal juhul võib selleks isegi üle 10-15 aasta vaja minna. Seepärast ei tasu aktsiatega liialdada neilgi, kellel pensionini jäänud 5-15 aastat.

Loomulikult pole aktsiate osatähtsus ainus pensionifonde iseloomustav investeerimispiirang. Fondide regulatsioon on küll disainitud nii, et fondivalitsejad üliriskantse pilotaa?i peale ei saaks minna, aga natuke riskimist on siiski lubatud.

Näiteks võiks kogumispensioni fond hoida kuni 30% oma varadest aktsiates, mis pärit väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda ja OECD riike (ehk vähemstabiilsetest riikidest). Samuti võiks fond panna kuni 30% varadest võlakirjadesse, millele on investeerimistasemest madalam reiting või pole üldse reitingut.

Fondide tingimustest tuleks lugeda, kuivõrd fondivalitseja selliseid võimalusi kavatseb kasutada ? ühest küljest tähendavad need suuremat tulupotentsiaali, aga teisalt ka suuremat riski.

TEINE JA KOLMAS VALIKUKOHT

Kui investeerimisstrateegia poolest sobivad fondid välja valitud ja selgub, et mõned neist on üsna sarnase strateegiaga, tuleks hinnata fondi valitsevaid firmasid ja fondijuhte. Selles suhtes, et kui head on nende eeldused oma strateegiat edukalt ellu viia.

Kahjuks antud küsimuses sama konkreetseid soovitusi anda ei saa nagu eelmises punktis. Ühelgi siinsel fondivalitsejal ega fondijuhil pole ette näidata teistest märkimisväärselt pikemat ja säravamat ajalugu/karjääri. Kõigil on ette näidata omanik või investeerimisnõustajad, kes pensionisäästude paigutamisega tegelenud kauem kui praegune Eesti riik. Pealegi ei anna mineviku saavutused kunagi 100%-list garantiid, et ka tulevikus kõik samamoodi läheb.

Palju taandub siin seega maitse ja mugavuse küsimusele. Aga et valik siiski põhjendatum oleks, vaadake järgi näiteks seda, milliste seisukohtadega fondijuhid seni esinenud on (investeerimisraportides, ajakirjanduses) ? kas saate nende mõtteviisist aru, kas nende seisukohad on õigeks osutunud jms.

Lõpetuseks ei tasu unustada võrdlemast kulusid ehk tasusid, mis fondivalitsejad teie pensionisäästu hoidmise ja kasvatamise eest võtavad. Kui kalli fondi eelised odava ees pole väga selged, siis tuleb valida odav. Niimoodi saadav kokkuhoid on kindel võit, samas kui suurema tulu saamine, mis kõrgema hooldustasu korvata võiks, on lahtine.


Pensionifondi vahetamise tingimused

1) Korraga saab pensioni koguja teha sissemakseid vaid ühte fondi. Teisiti öeldes ei saa te anda korraldust suunata oma 2%+4% fondidesse A ja B. Te saate suunata selle, kas fondi A või fondi B, mitte ühe osa fondi A ja teise osa fondi B.

2) Korra aastas saate alustada sissemaksete tegemist uude fondi. See tähendab, et jätate aasta X pensionisäästu fondi A ning aastal X+1 võite hakata koguma raha fondi B. Avaldus raha suunamiseks uude fondi tuleb esitada enne 1. novembrit, uude fondi hakkab pensionisääst minema alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist. NB! Uue fondi valimise võimalus avaneb alles alates 2004. aastast, senikaua saab raha panna ainult algselt valitud fondi.

3) Korra aastas on võimalik fondi vahetada, näiteks fondi A osakud fondi B osakute vastu ? see toimub teie avalduse alusel 1. jaanuarile järgneval esimesel tööpäeval. NB! Fondide vahetamise võimalus avaneb alles alates 2005. aastast.

4) Fondi vahetamine on võimalik vaid siis, kui teil on fondis vähemalt 500 osakut, mis tähendab summat 5000 krooni suurusjärgus, aga kindlasti mitte üle 10 000 krooni (sest fondi töö alguses on osaku hind 10 krooni; kui selle väärtus kasvab 20 kroonini, siis jagatakse osaku hind kahega, iga osakuomanik saab ühe osaku juurde ja osaku hind on jälle 10 krooni). Inimesel, kelle igakuine brutopalk on 5000 krooni, koguneb 500 fondiosakut pensionikontole ca 1,5 aastaga.

Villu Zirnask
Eesti Päevalehe majandusanalüütik