Uudised

Kohustusliku kogumispensioni väljamaksete skeeme on mitu – pensioni makstakse kas perioodiliselt või ühekordselt, eluaegsena või seni, kuni raha on otsas.

Pensionilepingu sõlmimiseks peab avalduse esitama kindlustusseltsile. Eluaegset pensioni tagav pensionileping sõlmitakse siis, kui osakute koguväärtus on võrdne viiekümnekordse rahvapensioni määraga või sellest suurem.

Rahvapensioni määr on alates 2008. aasta 1. aprillist 1913 krooni ja 14 senti, nii et 50kordne rahvapensioni määr on praegu 95 657 krooni.

Kui osakute koguväärtus on väiksem kui viiekümnekordne rahvapensioni määr, võib osakuomanik pensionifondi valitsejaga leppida kokku fondipensioni. Fondipensioni makstakse seni, kuni kogutud raha jätkub.

Kohustusliku kogumispensioni väljamakseid tehakse kas pensionilepingu alusel või fondipensioni alusel.

Fondipension on osakuomaniku ja pensionifondivalitseja vahel kokku lepitud kava, mille alusel tehakse osakuomanikule perioodilisi väljamakseid pensionifondist kuni fondipensioni lõppemiseni.

Kui osakuomanik lepib kokku fondipensioni, hõlmatakse sellega kõik kohustuslikud pensionifondid, mille osakuid ta omab.

Erinevalt pensionilepingust võivad fondipensioni puhul väljamaksed lõppeda enne osakuomaniku surma, s.t fondipensioni puhul ei ole garanteeritud eluaegne pension – pensioni makstakse, kuni jätkub raha.

Fondipensioni kokkuleppimise õigus on osakuomanikul, kellele kuuluvate kohustuslike pensionifondide osakute väärtus kokku on väiksem kui viiekümnekordne rahvapensioni määr.

Fondipensioni kokkuleppimiseks tuleb esitada avaldus kontohaldurile (nt pank). Avalduse saab esitada ka elektrooniliselt otse registripidajale pensionikeskuse veebilehe www.pensionikeskus.ee alajaotuses “Minu konto”.

Fondipensioni puhul on väljamaksete suurus ja periood, millele need jaotatakse, inimese enda määrata. Seatud on siiski piirangud, et väljamaksed oleksid võimalikult lähedased eluaegsele pensionile, kuid ei muutuks teisalt ka ebamõistlikult väikeseks.

Fondipensioni minimaalne arvestuslik kestus sõltub osakuomaniku vanusest, näiteks 63aastase osakuomaniku puhul on see 10 aastat. Samas võib inimene endale ka pikema väljamaksete perioodi määrata, sel juhul saab ta korraga lihtsalt vähem raha.

Kui palju korraga välja makstakse

Väljamaksete aluseks oleva osakute arvu puhul on osakuomanikul valida, kas ta soovib väljamakseid saada osakute piirmäära ulatuses või fondipensioni arvestusliku kestuse alusel leitud osakute arvu ulatuses.

Osakute piirmäär võtab lisaks määratud perioodile arvesse ka rahvapensioni määra, mis tähendab, et aasta jooksul tehakse väljamakseid vähemalt kolmekordse rahvapensioni määra (s.o praegu 5739.42 kr) ulatuses.

Valiku tegemisel abistab ka pensionikeskuse veebilehe alajaotuses “Minu konto” fondipensioni avalduse täitmisel kättesaadav kalkulaator, kus osakuomanik saab võrrelda, mida üks või teine valik talle rahaliselt tähendab.

Tasub teada, et kalkulaator võtab arvesse andmed arvutamise hetke seisuga, mis tähendab, et andmete (nt osakute väärtus, arv, rahvapensioni määr jne) muutumisel muutuvad ka tulemused.

Osakuomanik määrab fondipensioni kokkuleppimisel ka väljamaksete sageduse. Et väljamaksed baseeruvad osakute arvul ning pensionifondi osakute väärtus on ajas muutuv, hakkavad üksteisest erinema ka väljamaksete summad.

Näiteks inimene, kellel on osakud ühes pensionifondis osakute koguväärtusega 50 000 kr, otsustab 65aastaselt minna kohustuslikule kogumispensionile. Pensioni saamiseks lepib ta kokku fondipensioni. Osakuomanikul on 5000 osakut ja osaku puhasväärtus on 10 kr.

Osakuomanik soovib pensioni saada kord kuus ja on otsustanud, et väljamaksed võiksid olla maksimaalselt suured, mis sellest, et väljamaksete periood sellisel juhul lühem on.

Seega määrab osakuomanik väljamaksete perioodiks fondipensioni minimaalse arvestusliku kestuse (65aastasel on see 9 aastat) ja väljamakse aluseks olevaks osakute arvuks osakute piirmäära. Antud tingimustel kujuneb tema kuiseks pensioniks 478.30 kr.

Osakuomaniku väljamaksete suurus sõltub rahvapensioni määrast, see tähendab, et kui rahvapensioni määr suureneb, suureneb ka pension (väljamaksete periood lüheneb siis aga veelgi).

Kuigi fondipensioni minimaal­ne arvestuslik kestus oli 9 aastat, kestavad väljamaksed ca 8 aastat ja 9 kuud – kauemaks raha ei jätku. Kui vahepeal rahvapensioni määr tõuseb, on tegelik väljamaksete periood veelgi lühem.

Õigus ühekordsele väljamaksele

Lisaks kehtib põhimõte, et kui osa­kute koguväärtus ei ole suurem kui kümnekordne rahvapensioni määr, on osakuomanikul õigus ühe­kordsele väljamaksele.

See õigus on tal ka siis, kui talle kuuluvate osakute koguväärtus on kümnekordse rahvapensioni määrani langenud fondipensioni väljamaksete tulemusel. Seega tekiks antud näite puhul osakuomanikul kuuendal pensioniaastal (kui rahvapensioni määr tõuseb, siis juba varem) õigus ühekordsele väljamaksele. Loomulikult võib osakuomanik valida, et ta soovib siiski pensioni oma fondipensioni alusel edasi saada.

Kui osakuomanik oleks otsustanud, et ta soovib saada väljamakseid pigem pikema perioodi jooksul, leppides siis ka väiksema pensioniga, oleks ta pidanud määrama fondipensioni arvestusliku kestuse pikema (nt 12 aastat) ja väljamakse aluseks olevaks osakute arvuks osakud vastavalt fondipensioni arvestuslikule kestusele.

Sellisel juhul kuuluks tema kuiste väljamaksete puhul tagasivõtmisele 34,7 osakut, mis 10kroonise osaku puhasväärtuse korral teeb kuiseks makseks ca 347 kr. Iga konkreetne väljamakse sõltuks osaku puhasväärtusest. Seega oleks väljamakse suurem, kui osaku puhasväärtus on kasvanud, ja väiksem, kui see on vahepeal langenud. Antud juhul saaks aga osakuomanik väljamakseid 12 aastat.

Kohustusliku kogumispensioni kohta leiab täiendavat infot pensionikeskuse veebilehel (www.pensionikeskus.ee) ja finantsinspektsiooni tarbijaveebis (www.minuraha.ee).

Kertu Fedotov- Rahandus­ministeeriumi kindlustus­poliitika osakonna peaspetsialist