Eesti
Filtreeri
Pensionifondid Eesti väärtpaberitesse eriti ei investeeri
NASDAQ OMX üliõpilastööde konkursi võitis Jaan Roos
Eesti investeerimisfondid kaotavad osakuomanikke
Eesti väärtpaberiturg 2011. aastal
Kolmanda samba pensionifondid jäid kõik miinusesse

2011

Suurpangad kaotavad kolmanda pensionisamba fondiomanikke
Ettevõttel avaneb võimalus panustada töötaja III sambasse

Kuidas maksta vähem makse ja kindlustada pensionipõlve

15.05.03 Eesti Päevaleht

Raha on vähe, maksud kõrged ja tulevik ebakindel! Kas pole need mitte tuttavad mõtted, mis turgatavad taas pähe, kui keegi pensionist räägib.

Lugu pole sugugi nii hull, sest tänaseks päevaks ligi neli aastat edukalt toiminud pensioni kolmanda samba süsteem on rohuks kõigi nende hädade vastu.

Pensioniks säästmine on tulumaksust vabastatud ja sellega aitab meil raha kokku hoida ning vähem makse maksta. Nii pensionikindlustus kui ka pensionifondid on näidanud, et suudavad investorite raha turvaliselt kasvatada.

Eesti tänase pensionisüsteemi loomist alustati piltlikult tagumisest otsast, kui 1998. aastal tekkis riikliku pensioni kõrvale võimalus ka ise säästa, et pensionipõlves pehmemat maandumist garanteerida. Samal aastal alustasid kindlustusseltsid pensionikindlustuse pakkumist ning 1999. aastal alustas Eesti esimese pensionifondina Hansa Pensionifond.

90% pensionikindlustusele

Tänu suuremale kliendibaasile, vanade lepingute ümbervormistamisele ja äsjastele segastele aegadele aktsiaturgudel saavutas domineeriva positsiooni pensionikindlustus. Olukorda iseloomustab eelmise aasta mahtude kasv, millest ca 90% andsid pensionikindlustuslepingud ning 10% pensionifondide varade kasv.

Nagu Eesti reformide käigus üldiselt, nii ka pensioni kolmanda samba puhul on jäetud palju valikud inimeste enda teha. Pensionifondid investeerivad kogutud varad võlakirjadesse ja aktsiatesse ning fondiosaku väärtus sõltub nende hetke turuväärtusest.

Pensionikindlustus pakub suuremat kindlust garanteeritud intressi näol ning võimalust kogumise kõrvalt ka elu kindlustada. Otsustamise võti on siin inimese riskivalmidus investeerimisel ehk vastus küsimusele, kas eelistada garanteeritud tootlust või vähem ettemääratud, kuid eeldatavalt kõrgemat tulusust. Samas, vaadates pensioni teise sambaga liitunute valikuid, mis kaldusid pigem ?äkilisemate? fondide kasuks, võib eeldada, et pensionisäästjate riskitaluvus on eeldatust kõrgem.

Tegelik küsimus ei ole aga konkreetse toote valikus, vaid maksusoodustuses. Enne kui kaaluda kinnisvarasse investeerimist või raha padja alla peitmisest, tasuks mõelda, kas see aitab meil ka vähem makse maksta. Kui me teame, et täna kõrvale pandud raha ei vaja me enne 55. eluaastat, siis on meil võimalik kuni 15% aastasest sissetulekust maksuvabalt täiendava kogumispensioni süsteemis säästa. Koos sellega, kuidas tõuseb investeerivate inimeste teadlikkus, tõuseb üheks võtmeteemaks selle tegevuse maksuefektiivsus.

Kõige soodsam viis

Eesti tulevaste aastate säästmist motiveerib suures osas eesmärk oma tarbimisvõimet üle elukaare ühtlasemalt jaotada ehk pensionipõlves pehmelt maanduda.

Täna ei olemas soodsamat ja maksuefektiivsemat viisi säästa, kui täiendava kogumispensioni süsteem. Sellest lähtuvalt peaks viie aasta pärast kolmanda samba klientide arv tänaselt 50 000-lt jõudma samale tasemele teise samba üle 200 000 kliendiga. 

Paavo Põld,
Hansapanga Kindlustuse juht