Uudised

Kui valitud kogumispensionifondi tootlus ei rahulda, on oktoobri lõpuni aega valida uus fond.

Pensionikeskusele on sel aastal laekunud üle 37 000 avalduse inimestelt, kes soovivad uut fondi. II samba pensionifondidega liitunutest teeb see pisut üle 7%.

Pensionifondide juhtide sõnul on fondivahetuse peamine motiiv kampaaniad ning soodustused. LHV fondijuhi Tõnno Vähi hinnangul lahkutakse valdavalt sunnitult pankadest saadavate hüvede, näiteks parema kodulaenuintressi tõttu.

Märksa sisulisem põhjus on rahulolematus vana fondiga. Tõnno Vähi soovitab kaaluda vahetust juhul, kui vana fond on näiteks teistele analoogilistele fondidele tunduvalt alla jäänud. “Mõned fondid ei ole alati täitnud investoritele antud lubadust ligi 50% aktsiatesse investeerida ja on selle tõttu ka tootluse poolest parimatele alla jäänud,” tõi ta näite.

Vähi meelest võib ka ühepäevane liikumine olla piisav, kui eesmärk on vaadata, kuidas fond mingis turuolukorras käitus. Neli aastat, mille jooksul Eesti kogumispensionisüsteem on toiminud, on tema sõnul tootluste võrdlemiseks kindlasti piisav periood.

Samas ei pruugi ajalooliste tootluste võrdlemine anda autentset tulemust. “Hea minevikutootlus ei pruugi jätkuda, halb tootlus minevikus võib anda aga vihje tuleviku tootluse kohta,” teadis rääkida Hansa investeerimisfondide fondijuht Robert Kitt.

Teoreetiliselt on isegi soovitatav aja jooksul fonde ümber vahetada. Kui pensioni kogumist alustatakse varakult riskantsema ja tootlikuma fondiga, siis pensionieale lähenedes on mõistlik vahetada see konservatiivsema vastu, et vältida enne pensionile jäämist suuremat kukkumist.

“Teoorias on see hea argument, kuid praktikas on meil teise sambasse kogutud raha liiga lühikest aega, et fondivahetust sellega põhjendada,” sõnas Kitt.

Fondi vahetamiseks on kaks võimalust. Kui osakuomanikul on vähemalt 500 fondiosakut, saab ta need vahetada teise fondi osakute vastu ja minna edasi juba uue fondiga. Selliseid soove on sel aastal esitatud 7407.

Teine võimalus on vana fondi osakud alles jätta ning suunata edasised maksed uude fondi. Nii hajuvad riskid ja tekib fondiportfell. Sissemaksete suunamise avaldusi on laekunud tänavu 29 962.

Tõnno Vähi arvates pole siiski mõtet koguda ühe fondihalduri mitut fondi, sest enamikul halduritest on vaid kaks-kolm fondi ja need investeerivad üldiselt samade strateegiate alusel, erinevus on vaid aktsiate osakaalus. “Seega on mõtet muretseda fondihaldurite lõikes mitu fondi juhul, kui ei ole tekkinud piisavat usaldust ühe konkreetse halduri võimete suhtes,” soovitas ta.

Lauri Matsulevitsh