Eesti
Filtreeri
Uuring: Eesti inimesed valivad pensionifondi pigem kellegi teise soovituse järgi
III samba fondiosakud kolivad väärtpaberikontodelt pensionikontole
SEB: eestlased prognoosivad oma elu pikkuseks üle 85 aasta ega kiirusta pensioni saabumisel tööd lõpetama
Vabatahtlikku pensionisambasse panustab vaid käputäis tööandjaid
Paradoks? Eestlasi ei huvita oma pensioni suurus, aga seda kogutakse innukalt
Eestis on ülalpeetavaid juba ammu rohkem kui töölkäijaid
Kolmanda pensionisambaga liitujaid jääb järjest vähemaks

Kui riik lubab suuremaid riske, oleks aus ka ette hoiatada

14.03.07 Äripäev

Ei saa mitte ütlemata jätta, et nii palju, kui on osapooli, nii palju on ka erinevaid lähenemisviise.

7.03 ilmunud Päevalehe lisalehe Ärileht artiklis kirjutab Hansa Pensionifondide fondijuht Robert Kitt fondihaldurite nimel. Ta püüab lugejat veenda, et riik saab edukale investeerimisele teise pensionisambasse kaasa aidata eelkõige kiirelt väljamakseid reguleerides ja investeerimispiiranguid muutes – kuni 100protsendilise aktsiate osakaaluni fondides.

Investorid ei tohiks siiski unustada, et fondihalduri horisont on pigem lühiajaline, investori oma kindlalt pikem kui paar aastat. Sellest perspektiivist vaadatuna ajab haldur taga suuremat ja kiiremat kasu, millega võtab puhtalt aktsiatesse raha paigutades suuremaid riske.

Turu äkilised liikumised võivad vägagi muuta fondi vara ja nullida seni teenitud kasu. Turu auku langeda on lihtne, aga sealt välja tulla juba oluliselt raskem.

Kui riik võtab endale selle julguse, et lubab fondihalduritel kodanike rahaga maksimaalselt riskida, peab riik ka võtma vastutuse, et investoreid võimalikult tõhusalt teavitada kohustusliku kogumispensioni ohtudest.

Virge Lahe