Uudised

Riigipoolne maksete peatamine II sambasse eurole üleminekuks jättis kasutamata turgude tõusulaine ja tulevased pensionärid ilma tuhandetest eurodest.

Peaminister Andrus Ansip külmutas kaheks aastaks maksed II pensionisambasse, et sellega raha kokku hoida ning eelarvet defitsiiti minemast päästa. Vajalik oli see toona, et Eesti vastaks kriteeriumidele ja saaks 2011. aastal ühisvaluuta euro kasutusele võtta.

Kaotasid kõik kogujad

Swedbanki arvutuste kohaselt läks maksete külmutamine keskmisele pensionikogujale maksma ligi poole tema II sambast. II sammas üldse aga on arvutuste kohaselt kõhnem vähemalt poole miljardi euro võrra. Möödunud kaheks aastaks peatasid maksed oma sambasse pea 2/3 pensionikogujaist ehk enam kui 420 000 inimest. Seejuures kaotasid ka need, kes otsustasid 2010. ja 2011. aastal ise oma sambasse edasi maksta. Nende portfellid olid 14% võrra suuremad kui kõikidest maksetest ilma jäänud.

Arvutuse aluseks võttis pank 850eurose keskmise kuupalgaga tüüpiline K3 pensionifondi kliendi, kelle pensionikonto jääk oli 2008. aasta alguses 1000 eurot. “Kui riik ei oleks maksete peatamise otsust teinud, oleks näidiskliendi pensionikonto väärtus 3688 eurot ehk 37% rohkem kui täna. Seda saamata jäänud 37% võib pidada ka pensionisüsteemi muutmise hinnaks,” kommenteeris Swedbanki investeerimisfondide juht Loit Linnupõld.  Maksed peatanud keskmise kliendi pensionikonto väärtuseks sai pank 2361 eurot, sarnase makseid jätkata otsustanud kliendi pensionikonto väärtus oleks olnud 2684 eurot ehk ligi 14% rohkem.

Turgude tõusulaine jäi kasutamata

Enamik erinevusest tuleb kogumise distsipliinist kinni pidamisest. Kuigi sissemaksed II sambasse on suhteliselt väikesed, siis aja jooksul koguneb nendest kokku Linnupõllu sõnul arvestatav summa. “Loomulikult oleks kliendid olulisemal määral saanud osa 2009. aasta teise poole ja 2010. aasta headest tootlusest juhul, kui sissemakseid poleks otsustatud peatada,” märkis Linnupõld ja lisas, et 2009-2010 tegid väärtpaberiturud tagasi suure osa kriisiaegsest kukkumisest, mistõttu sellel perioodil oleks olnud just kasulik makseid teha.

Ka SEB Elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul oli otsus algusest peale kliendile negatiivne. “Täna saab teha tagantjärgi arvutusi ning hinnata otsuse negatiivset mõju, mis peamiselt tekkis maksete peatamisest turgude madalseisus, välistades koos sellega pensionivarade maksimaalse osaluse turgude kasvust,” märkis Holst ja lisas, et teiselt poolt oli tegemist selgelt poliitilise otsusega, mis andis Eestile võimaluse üle minna eurole. “Kui euro aitab majanduse kasvule kaasa, mis toob töötust alla, siis kas ilma selle otsuseta oleks meie elu parem?” viskas Holst õhku küsimuse.

LHV Panga fondijuhi Andres Viisemanni sõnul polnud riigi otsus peatada II samba maksed kindlasti kergete killast, kuid see oli olukorrast tingtitud raske otsus. “Vaevalt, et keegi seda soovis ja selle üle uhke on. Ma usun, et see ei olnud kellegi vabast tahtest sündinud otsus. Seetõttu ei pea ma õigeks ka seda kritiseerida,” märkis Viisemann ja lisas, et täna peaks pigem keskenduma sellele, kuidas aidata tulevikus inimestel koguda vahendeid, mille arvel pärast pensionile jäämist oleks võimalik oma elustandardit säilitada.

Keskmise palga saajal pension 4-6 eurot väiksem

Tootlusi, turgude tõuse-mõõnu ja aega kõrvale jättes ning pensioni kogumise fakti arvestades saab külmutamise otsuse tõttu Eesti keskmise palga teenija tulevikus Holsti andmeil 4-6 eurot väiksemat kuupensioni. Swedbanki arvutuste kohaselt seitse eurot.

TAUST

Teekond eurole külmutas pensioni

Peaminister Andrus Ansip põhjendas 2009. aastal Valitsuse pressikonverentsil pensionimaksete külmutamist kommenteerides, et kulude kärpimisele euro kasutuselevõtuks vajalike kriteeriumite täitmiseks ei ole alternatiive. Vastasel juhul pidanuks riik Ansipi sõnul puuduva raha laenama, mis toonaseid laenuintresse arvestades ei oleks maksumaksjaile mitte tulu, vaid kulu toonud. See oleks pea poole suurem olnud oodatavast tulust. Ansip välistas ka riigi võlakirjade emiteerimise, mis oleks tema sõnul laenuga samaväärne ja halvendaks valitsussektori tasakaalu.

“Sammaste süsteem iseenesest on hea. Kriis toob välja ka süsteemi puudused ja me peame endale tunnistama, et meie sambad vajavad remonti. Ei ole õigustatud väide, et kõikjal on turud kukkunud ja mille poolest meie erineme? Me erineme ja erineme halvas mõttes. Järelikult muutused on vajalikud,” kommenteeris Ansip ja tõi näiteks, kuidas teima investeering teise sambasse – 242 000 kroonist sai 200 0000 – seitsme aasta jooksul tulu ei teeninud.

Maksete külmutamisega säästis riik 2009. aastal ca 100 mln eurot.