Eesti
Filtreeri
Mastaapne pensionikampaania põhjustas massilise liitumise
Üle 50-aastasel ei tasu kogumispensioniga liituda
Aasta tegu: Pensioni II sammas
Pensionifondid võivad tulevikus suuremaid riske võtta
Raha venib ettevõttest pensionifondi mitu kuud
Pensioniraha toetab Eesti aktsiaturgu
Kogumispensioni laekumine sõltub raamatupidajast

„Konservatiivsed“ pensionikogujad on kolme kuuga kaotanud 10% rahast

05.11.08 Eesti Päevaleht

Swedbanki juhitav konservatiivne pensionifond Hansa K1 on viimase kolme kuuga kaotanud 10% oma väärtusest.

K1, mis on kirjade järgi kõige-kõige konservatiivsem, kõige-kõige riskivabam fond, on langenud rohkem kui n-ö riskantsete pensionifondide klassi kuuluv progressiivne fond Sampo Pension 50. Rääkimata Sampo enda konservatiivsest fondist, mis  on sama aja jooksul isegi väikest plussi näidanud.

Konservatiivse fondi jaoks on 10%-ne langus lubamatu. See peaks ju olema kujundatud just keerulisteks aegadeks: väike risk ja väike tootlus, aga vähemalt stabiilsus. „Loomulikult tekitab küsimusi, kui nime järgi konservatiivne fond kaotab praegu rohkem kui nime järgi riskantne,” kommenteerib investeerimisekspert Kristjan Lepik.

Island, Ungari ja Läti

Omaette küsimus on, miks sisaldab selline konservatiivne fond hiljuti kokku varisenud Islandi finantsüsteemi panga Kaupthing võlakirju. Samuti leiab sealt devalveerimisjuttude keskmes oleva Läti riigi võlakirjad. Ja finantskriisi langenud Ungari riigi võlakirjad. On ka mitme kohaliku kinnisvaraarendaja, nagu Alta kinnisvarafirma, Kobe Asseti või äsja värsked majandustulemused teatanud (kahjum suurem kui käive) kinnisvarafirma Q Vara võlakirju.

Et probleem on, seda näitavad ka Swedpanki fondijuhi Kristjan Tamla selgitused. Eelnevad näited pärinesid selle aasta juunikuus avaldatud poolaasta aruandest. Vahepeal on pank jõuliselt tegutsenud, et päästa, mida veel päästa annab.

„Augusti lõpus likvideerisime kõigis kohustuslikes fondides täielikult Ungari forintites emiteeritud võlakirjad, samuti vähendasime poole võrra positsioone Läti valitsuse võlakirjades, vähendasime nii suures mahus kui võimalik Islandi majandusega seotud riske,” loetleb fondijuht Tamla kasutusele võetud meetmeid. Tema sõnul pole praegu üheski Swedbanki kohustuslikus fondis võlakirju, mis pole nomineeritud kroonides või eurodes (v.a Läti latt). Islandiga seotud võlakirjade risk on suudetud vähendada tasemeni, kus see ei ületa praeguseks ühestki fondist 0,5%.

Pensionikeskuse  avaldatud statistikast on näha, et Swedbank pole ainuke, kelle fondidel on praegu raskusi. Torkab silma tendents, et kaks suuremat fondivalitsejat Swedbank ja SEB on hetkeseisuga ka kõige viletsamad. Plusspoolele jäävad aga Sampo ja LHV, kes on suutnud saavutada selgelt paremaid tulemusi.