Eesti
Filtreeri
Pensionifondide valitsemise tasusid ootab kärpimine
Fondile sendid, kliendile pension
Inspektsioon: rämpsvõlakirjade osakaal on portfellis väike
ERGO: oleme rämpsvõlakirjadest hoidunud
Kunsing: kas me peaksime Eestisse investeerimise siis lõpetama?
Rehe: nüüd oleme võlakirjade osas väga valivad
Ligi soovitab pensionifondide osas kuulata pankasid

Konservatiivsed pensionifondid teevad pensionäri rahutuks

28.06.06 Äripäev

Kuigi pangad on reklaaminud konservatiivseid teise samba pensionifonde kui kõige stabiilsemaid, on need äkilisemate fondidega võrreldes aasta algusest enam kukkunud.

Eelkõige on ärevil need osakuomanikud, kes on juba pensionile jäänud, fondi juurdemakseid ei tee ning ootavad nüüd 2009. aastat, kui teise samba fondidest hakatakse tegema esimesi väljamakseid.

Maria Riiner valis konservatiivse, võlakirjadesse investeeriva pensionifondi neli aastat tagasi panga soovitusel. “See pidi kõige vähem riskantne olema,” meenutas ta. Nüüd Riiner enam tööl ei käi ning vaatab iga päev, kuidas tulevane pension stabiilselt väheneb.

Fondi on ta kogunud 39 000 krooni. Praegu on see miinuses ning vahepealne kasvik on kadunud. “Nüüd ta sööb põhiraha, inflatsiooniga võitlemisest ei ole juttugi,” oli proua Riiner tusane. “Kuu ajaga olen kaotanud üle 800 krooni.”

Kahe suurema fondihalduri – Hansapanga ja SEB – konservatiivsete pensionifondide osakud on sel aastal langenud rohkem kui mõlema halduri progressiivsed fondid. Kokku on kahe panga konservatiivsetes fondides 443 miljonit krooni ehk 80% Eesti vastavate fondide mahust.

“Viimane poolaasta on vaid võlakirjadesse investeerivatele pensionifondidele olnud tõusvate intressimäärade tõttu ebasoodne periood,” nõustus SEB Ühispanga fondijuht Endriko Võrklaev. Kui intressid tõusevad, langevad võlakirjade hinnad turul ning seeläbi ka võlakirjadesse investeerinud fondide osakud.

“Aga intressimäärad ei tõuse lõputult ja võlakirjadest saadav regulaarne intressitulu kompenseerib varem või hiljem ajutise hinnalanguse,” rahustas Võrklaev. “Pensionikoguja ei peaks püüdma tabada turgude lühiajalisi tippe ja põhju ning fonde aktiivselt vahetama.”

Ka Hansa pensionifonde haldav Robert Kitt ei soovita Hansa K1 fondiomanikel praegu fondi vahetada, kuna tootlus lunastamiseni on fondi portfellis ajalooliselt kõrgeimal tasemel. Mis tähendab, et kui fond hoiab võlakirju lunastamistähtajani, on tootlus vaatamata vahepealsele kõikumisele ikkagi positiivne.

“Kuna me hindame kogu portfelli igapäevaselt ümber, siis oleme intresside tõusu ka adekvaatselt portfellis kajastanud,” selgitas Kitt.

Tema sõnul on vähe neid, kes vahetult enne pensionile minekut on alustanud teise sambasse raha kogumist ning paari aasta pärast väljamakseid saama hakkavad. “Kui keskmiselt on inimeste pensionile minekuni 5-10 aastat, siis ei ole nende huvi mitte 12kuune positiivne tootlus, vaid see, et nende ostujõud säiliks ka 10 aasta peale,” rääkis fondijuht.

Teine sammas on kinni 2009. aastani

“Mis häirib, on see, et 63-aastasena ei ole mul võimalik seda raha kasutada,” ei ole pensionär Maria Riiner rahul seadusega, mis laseb teisest sambast väljamakseid teha alles 2009. aastast alates. “Minuealiste jaoks on see probleem. Kui inimene on pensionieas ja enam sissemakseid ei tee, siis võiks tal olla võimalus hakata raha kasutama,” sõnas Riiner.

Hansapanga fondijuht Robert Kitt selgitas, et kuna kogumispensioni süsteem rakendus 2002. aastal, siis praegu väljamakseid tehes tuleks pensionilisa tühine. Väike tuleb lisa ka 2009. aastast II samba pensioni saavate inimeste jaoks.

“Pensionisüsteem on tehtud nendele inimestele, kes vähemalt 30 aasta pärast pensionile lähevad,” lausus fondijuht.

Lauri Matsulevitsh