Uudised

Pensionikassa vähendamine kogumispensioni maksete võrra ja praeguste pensionäride elujärje halvendamine tulevaste pensionäride elujärje parandamiseks on minu meelest ebaõiglane. Aga kohe, kui ma seda olen öelnud, peaksin ma ka ütlema, kus kohast ja kelle arvelt on siis õiglane pensionireformiks raha võtta. Kas vähendada õpetajate palka ja lapsetoetusi? Jätta sõdurid püksata ja politsei kumminuiadeta? Või näpistada hoopis riigireservi?

Kõige lihtsam ja seetõttu ka kõige õiglasem näib olevat kasutada reservi kogutud enam kui kahte miljardit krooni.

Sellel rahal pole konkreetset omanikku, kes hädakisa tõstaks. Aga pensioni teise samba makseteks seda lihtsalt ei jätku, paari aastaga oleks peenike peos.

Kogumispensioni seadust vastu võttes pani Riigikogu juba kaks aastat tagasi sotsiaalmaksu seadusesse kirja, et sotsiaalmaksust ei kanta riiklikuks pensioniks enam 20 protsenti nagu seni, vaid üksnes 16 protsenti.

Sedasama seletas tookord Riigikogu kõnepuldist ka seaduseelnõu kaasettekandja rahandusminister Siim Kallas.

Tõsi, ta kinnitas ka, et pensionäride elujärg ei halvene, riiklikku pensioni makstakse jätkuvalt vastavalt pensionikindlustuse seadusele ja kui raha puudu tuleb, võtab valitsus selle riigieelarvest ja teeb vajaduse korral isegi puudujäägiga eelarve. Täht-tähelt võttes pole Kallas kedagi petnud.

Trikk seisneb selles, et kolmikliit kohendas pensionikindlustuse seaduse pärast kogumispensioni seaduse vastuvõtmist uutele oludele sobivaks. Riigikogu pani pensioni suuruse sõltuma pensioniindeksist. Indeksi (ja seega ka pensionid) sättis Kallas aga koos tollase sotsiaalministri Eiki Nestoriga nii tagasihoidlikuks, et sotsiaalmaksust jätkus raha nii esimeseks kui ka teiseks sambaks ja jäi veel kõvasti ülegi.

Nii on pensionikassasse kogunenud juba üle pooleteise miljardi krooni. Kui see korraga välja maksta, saaks iga pensionär üle 5000 krooni peo peale. Pensionärid peavad seda raha enda omaks, aga mõned nõuavad ka rohkemat – et muudetaks indeksit ja et edaspidi läheks kogu pensioniks kogutav sotsiaalmaks praeguste pensionide väljamaksmiseks.

Res Publica veeretab pensione vaagides üle-eelmise valitsuse püssirohutünni. Jääki ei saa ropsuga välja maksta, sest kogumispensioniga on liitunud nii palju inimesi, et pensionikassas tekib mõne aasta pärast puudujääk isegi mõõduka pensionitõusu korral.

Kõige magedam selles püssirohutünni veeretamise mängus on paari erakonna katse pensionäre oma huvides ära kasutada, sest praeguse pensionikorralduse eest kannavad vastutust absoluutselt kõik parlamendierakonnad.

Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad tegid kogumispensioni ja indeksi. Vahepeal võimul olnud Keskerakond ei teinud katsetki midagi muuta. Res Publica ja Rahvaliit on nüüd valitsema pääsedes pakkunud leevenduseks erakorralisi pensionitõuse, aga mitte põhimõttelisi muudatusi.

Kus on siis õiglus?

Pension seob põlvkondi, lapsed maksavad vanematele. Raha on vähe ja tulevikus veelgi vähem, sest maksjaid on vähe. Ühendatud anumates hulpivaks õigluseks võib ju näiteks pidada ka tõdemust, et vaene on selle vanadus, kes pole raatsinud teha lapsi.

Kalle Muuli,
erikorrespondent